Sisukord
Arvamus
Postimees

Helen Kaljuläte: eraisikute kaitseks

2 min lugemist
  • Eesti püüab pöörata julgeolekunõukogu näoga tulevikku
  • Arvestada tuleb uute teguritega eraisikute kaitsel
  • Lisandunud on uue riskina COVID-19
Helen Kaljuläte, nõunik Eesti alalises esinduses ÜRO juures FOTO: Erakogu FOTO: Erakogu

ÜRO teine peasekretär Dag Hammarskjöld märkis, et ÜRO pole mõeldud selleks, et meid taevasse viia, vaid et meid päästa põrgust. See seletab ka, miks ÜRO Julgeolekunõukogus on viimase kahekümne aasta jooksul räägitud tsiviilelanike kaitsest konfliktis: nõukogu tunnistas 1999. aastal resolutsioonis 1265, et tsiviilisikute kaitse on rahu ja julgeoleku küsimus, kirjutab Helen Kaljuläte, nõunik Eesti alalises esinduses ÜRO juures.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Julgeolekunõukogu ei suuda kõiki konflikte maailmas kaotada, aga tal tuleb teha omalt poolt parim, et aidata vähendada nende tohutut mõju tsiviilelanikele. Enamik relvakonfliktis kannatanutest on tsiviilisikud: möödunud aastal hukkus või sai vigastada ainuüksi kümnes suurimas konfliktis üle 20 000 tsiviilelaniku, miljonid olid sunnitud oma kodust lahkuma, kaotasid ligipääsu arstiabile, haridusele või humanitaarabile. Üha enam leiavad konfliktid aset tihedalt asustatud aladel ja linnades.

Meie eesistumise kuusse mais langes iga-aastane arutelu tsiviilisikute kaitsest, mille sidusime Eesti välispoliitiliste seisukohtade nurgakivi ehk rahvusvahelise õigusega. Just rahvusvahelise humanitaar­õiguse ja inimõigusnormide eesmärk on kaitsta tsiviilisikuid relvakonfliktis.

29.06.2020 01.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto