Sisukord
Arvamus
Postimees
01.07.2020
Eesti Helme: ma ei lähe Brüsselisse ega riigikogu esimeheks (25) Kiirgusest teatamine venis jaanipäeva tõttu (6) Eesti lühiuudised Ametist lahkuv Jürilo: minu suurimad toetajad said väga haiget (24) Päts tuleb ränd­rahnuline ja ehk isegi brutaalne (18) Majandus Jaan Puusaag: oleme kogu aeg valvel ja passime võimalusi Majanduse lühiuudised Harju Elektri juht: pääsesime koroonakriisist puhta nahaga Saksamaa suurim finantstehnoloogia edulugu osutus pettuseks Välismaa Trump võis Vene pearaha ülevaate lugemata jätta (1) FOTOD ⟩ Vene referendumil hääletatakse ka kännu otsas (2) Hiina astus Hongkongi allutamiseks jõulise sammu Välismaa lühiuudised Iisrael valmistub Läänekalda alade annekteerimiseks (7) Venemaa ja Hiina koroonapropaganda lööb Euroopas läbi (5) Brunssumi väejuhatuse ülem: viirus õppusi ei peata Arvamus Juhtkiri: Pronkssõduri asemel pärg Pätsile! (32) Mart Raudsaar: maski kandmine võiks olla sotsiaalne norm (14) Sven Sester: kaubalaevad Eesti lipu alla (1) Loretta Kruusimäe: bürokraatia, vabandused ja õigustused Johann-Christian Põder: samasooliste inimeste abielu seadustamine tugevdab abielu institutsiooni (54) Merle Jääger: kõigi maade solvunud, ühinege! (67) Tõlkes leitud Eesti: aiast ja aiaaugust Kultuur Kultuuri lühiuudised «7 linna muusika» Ida-Virumaal soosib siseturismi Tallinna Biennaal: inimkogemus kui osa kunstist INTERVJUU ⟩ Javier Bardemi reis hullumeelsuse piirile Sport Spordi lühiuudised Kirdi õlg paraneb jõudsalt, ent võistlusvormi jõudmine võtab veel aega (3) Tallinna hipodroomi lõbusad lood: lakka ronivad hobused, mustlaste rünnak ja hiiglased Venemaalt Tartu Karl Pütsepp: autovabadus ja mitmekesisem linn (2) Stepan Karja: autoliiklust piirates mõelgem ubade jaotumuse seadusele (2) Kohtunik: noor mees kaotas elu täiesti tühiste asjade pärast Politsei uurib, kas äsjase Ihaste tulekahju põhjustas süütamine Kvartali keskus võib saada kaks lisakorrust Omavoliliselt Jänese matkarajale kaevatud kanalite aeg saab läbi Klaverist sai uus tartlane ja ära jäänud laulud ei jäänudki ära Meelelahutus Koomiks Sudoku

Johann-Christian Põder: samasooliste inimeste abielu seadustamine tugevdab abielu institutsiooni

3 min lugemist
  • Abielu on ajas pidevalt muutunud nagu ka tänane arusaam abielust
  • Saksamaal loobuti homoseksuaalsuse patuna käsitlemisest juba 1971. aastal
  • Seksuaaleetilisi küsimusi ei saa lahendada ühe või teise piiblis leiduva lausega
Johann-Christian Põder FOTO: Erakogu

Erakond Isamaa esimees väljendas hiljuti seisukohta, et abielu institutsiooni kaitsmiseks on vaja muuta põhiseadust, fikseerides abielu selgesõnaliselt mehe ja naise vahelise liiduna. Kindlasti nõustuvad paljud tõdemusega, et abielu institutsioon on väärt põhiseaduslikku kaitset. Enesestmõistetav ei ole aga see, et selline põhiseaduse muudatus kaitseks kuidagi abielu institutsiooni. Võimalik on ka, et hoopis abielu avamine samast soost paaridele rõhutab ja kaitseb abielu olulisust. Kuidas sellist vaatenurka mõista?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Avan seda alljärgnevas tänapäevase luterliku eetika najal. Küllap ei ole üllatus, et mitmed luterlikud kirikud meie lähiriikides on asunud samasooliste inimeste abielusid toetama.

​Aastal 2017, mil Saksamaa parlament kiitis heaks samasoolise abielu, ütles näitaks Saksamaa luterlikke ja reformeerituid kirikuid ühendav kirikuosadus Evangeelne Kirik Saksamaal: «EKS tervitab, et ka samasooliselt armastavatele inimestele, kellel on soov eluaegse siduva partnerluse järgi, avatakse täielikult õiguslik raam, milles seaduslike korralduste läbi kaitstakse ja toetatakse usaldust, usaldusväärsust ja vastutust. Mehe ja naise vahelise abielu tähendust ei pisendata seeläbi sugugi. Vastupidi – see saab veel kord rõhutatud.»

Sellele ja samalaadsetele avaldustele on eelnenud teoloogiline uurimistöö ja põhjalikud arutelud, ja seda mitme aastakümne jooksul. Mis on olnud luterlikele kirikutele Saksamaal, aga ka Skandinaavias ja mujal maailmas abielu avatuma mõistmise juures oluline?

Esiteks võib nimetada muutunud arusaama abielust. Tänase luterliku eetika järgi ei peaks abielu ja teiste sotsiaalsete institutsioonide puhul lähtuma nende n-ö otsesest jumalikust päritolust. See tähendaks inimlike eluvormide ja kultuuriliste nähtuste jumalikustamist, nendest tegelikult puuslike tegemist.

Abielu on ajas pidevalt muutunud ja ka tänane arusaam abielust on kultuuriliselt üsnagi hiljutine. Luterliku eetika vaatenurgast on seetõttu oluline küsida, milline kooseluvorm toetab võimalikult hästi vastastikust armastust, usaldust ja vastutust, arvestades seejuures nii inimese individuaalsuse kui ka ihulikkusega. Just need, kristliku (ja mitte ainult kristliku) eetika südamikust lähtuvad hoiakud on ka abielu mõistmisel põhiliseks orientiiriks, mitte partnerite sugu. Nii võib abielu laiendamist samasoolistele paaridele näha selle vastutustundliku, kristlikust armastusest lähtuva kujundamisena.

Teiseks võib nimetada muutunud arusaama homoseksuaalsusest. Nii mõnigi on ehk kuulnud, et mõnes kirikus või koguduses on homoseksuaalsust nimetatud patuks. Niisugune arusaam ei ole aga tänases luterlikus eetikas sugugi enesestmõistetav. See nihe ja muutus on seotud muutunud teadmistega ja arusaamaga inimese seksuaalsusest.

Ennist mainitud Saksamaa evangeelsete kirikute osadus loobus homoseksuaalsuse patuna käsitlemisest juba 1971. aasta seksuaaleetilises avalduses. Pigem lähtutakse nüüd üha enam hetero- ja homoseksuaalsete suhete analoogsusest. Seksuaalset identiteeti mõistetakse inimese kui persooni olulise osana, mille suhtes ei tohiks olla halvustamist ja diskrimineerimist.

30.06.2020 02.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto