Sisukord
Maa Elu
Postimees
02.07.2020
Eesti Amet variseb koost (32) Autorite ühingu paleepööre õnnestus (1) Eesti lühiuudised Riik võtab haigetelt lastelt toetusi (15) Pätsi monumendi autor: hoidusime teadlikult aiapäkapiku moodi asjast (23) Droon Ämari lennubaasis Monogaamne heletilder, keda inimene tänavalt ei tunne Majandus Suurettevõtted alustasid boikotti Facebookile (4) Majanduse lühiuudised Eesti kolmas õlletootja lõpetab pruulimise (7) Eesti idufirma kaasas ligi 14 miljonit eurot (2) Välismaa Erdoğan tahab Hagia Sofia taas mošeeks muuta (1) Välismaa lühiuudised Kommentaar ⟩ Merkeli lõpuspurt Euroopas Saksa eliitüksus saab äärmusluse tõttu viimase võimaluse (14) Arvamus Juhtkiri: olla suur ja vastutada (5) Marica Lillemets: magusad miljardid (19) Rainer Osanik: rahapesu tõkestamisest Linda Lainvoo: Päts kui sümbol (3) Kalev Stoicescu: uus Jalta ja kuuendik planeedist (28) Ivo Lasn: välistudengeid on tarvis (3) Kultuur Näitus: Arvo Pärt avab end publikule väga intiimselt Tunded Pärdi Keskuses: mõte hajub, aga ei kao «Ukuaru valss» jõudis heliplaadile Mida sisaldab Arvo Pärdi 85. sünnipäeva aasta Sport FIFA jagab vutimaailmale 1,5 miljardit dollarit, Eesti saab sellest vähemalt tuhandiku Spordi lühiuudised Nõmme Kalju võitles Levadia vastu viigi välja Sander Raieste pärast Baskonia võitu: kahju, et ei õnnestunud ka Kaleviga Eesti meistriks tulla! Eesti 3x3-korvpallikoondised pääsesid EM-finaalturniirile Reis Suur sõbralik Sudaan (1) Reisi lühiuudised Maa Elu Rajuvihm võib õrnale viljakõrrele suurt kahju teha Värske köögivilja krõbe hind sulab juulis üha soodsamaks (3) Varuplaan on vahel paremgi Kihnu elab suvel külastajate rütmis Kihnu kört räägib rohkem kui Instagrami pilt Vingugaasiandur: sul polegi nohu, hoopis ahi vajab parandamist Kartulit keeda ja küpseta koos koorega Lindude vastu saab abi peletist Koduaias kasvavad seened, mida saab kohe praadida Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lindude vastu saab abi peletist

2 min lugemist
Võiste haljastaja Riina Luik kasutab maasikapeenral lindude peletamiseks pulverisaatoriga punakaks värvitud väikseid munakive. „Kivide värv on nokajälgede kohalt kulunud. Kui linnud enne maasika­hooaega neid maasikate pähe toksivad ja veenduvad, et need ei kõlba, siis jätavad päris maasikad puutumata. Arvan, et sellest on kasu,” rääkis Luik. FOTO: Silja Joon

Hernehirmutisest on kasu, kui seda aeg-ajalt teise kohta tõsta, ja linnuvõrk on endiselt kõige tõhusam vahend, mis tiivulisi marjadest eemal hoiab. Ent kuidas tõrjuda korrusmaja fassaadi sisse auku toksivat rähni või toidutööstuse angaari lae alla pesa ehitavat rahvuslindu?

Linnupeletajate e-poe eestvedaja Jaanus Orusalu on kursis nii talunikele kui ka linlastele peavalu tekitavate probleemidega ja loetleb põhjuseid, miks abi küsitakse.

Asumites ollakse hädas kajakatega, kes rajavad katusele pesi, rääkis Orusalu. Linnud ja nende pesad on üks asi, ent hulluks läheb asi siis, kui kajakapojad hakkavad ringi paterdama ja vanemad kilehäälselt pikeerides neid inimeste ja koerte eest kaitsma asuvad. „Kui selline pesa on lasteaia katusel, on see suureks tülinaks,” seletas Jaanus Orusalu.

Kortermajade elanikud on hädas tuvidega. Tuvide kisa ning lindude väljaheited rõdul ja akendel häirivad paljusid ning on pannud mõne korteriomaniku koguni elukohta vahetama.

Tuvide kisa ning lindude väljaheited rõdul ja akendel häirivad paljusid ning on pannud mõne korteriomaniku koguni elukohta vahetama.

Katustel, aedades ja sadamates kasutatakse kolooniana elutsevate linnuparvede peletamiseks kotkast meenutavaid lohesid. Lohe pannakse pikema varda otsa lendlema. Orusalu sõnade kohaselt võib varda ka ise teha.

Kui marjad, maasikad, murelid ja kirsid on valmimas, siis nuputavad aiaomanikud, kuidas takistada sulelisi, kes on platsis, et saagist matti võtta. Siin on abi isetehtud hernehirmutistest, okste või teivaste külge seotud vibreerivatest lintidest, linnu- ja rebasemulaažidest. Soovitatav on kasutada mitut peletit korraga.

Mulaaže tuleks aeg-ajalt ümber tõsta, muidu hakkab linnurahvas neid elutuks ja ohutuks pidama. „Võrk aitab siiski kõige paremini,” märkis Orusalu. Jalgupidi riputatud varesemulaaž peletab küll üksikuid ja väiksemaid linde, ent varesekoloonia sellest eriti välja ei tee.

Lindude tõrjumiseks on olemas röövlindude kisa tekitavad heliandureid, kuid eri liikide tõrjumiseks peaks olema erinev heli. Maasikapõllu kõrvale sobib selline küll. Ent näiteks musträstad on nahaalsemad ja harjuvad kiiresti uue heliga – kui ikka kümme aastat on nad samalt põllult maasikaid saanud, on neil maitse juba suus.

Jaanus Orusalu teatel on viimastel aastatel otsustanud rähnid asuda septembris uute korrusmajade fassaade augustama. Siin aitab see, kui paigutada fassaadile rähnimulaaž, mis annab teada, et konkurent on juba kohal.

Orusalu sõnade kohaselt pole head vahendit leitud ka pääsukeste takistamiseks, kes igal võimalusel suurte angaaride lae alla sööstavad ja sinna pesa otsustavad rajada. Mõne ettevõtte jaoks on see suur probleem, sest lindude ekskremendid võivad põhjustada tuhandetesse eurodesse ulatuvat kahju, nentis Orusalu.

Seotud lood
01.07.2020 03.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto