Sisukord
Maa Elu
Postimees

Mikroürtide kasvataja panustab pühendunud kodukokkadele

4 min lugemist
Luxvegi kasvuhoone on seest kirju nagu kommipood. FOTO: 2 × Tiit Efert

Restoranide madalseis sunnib Tartu lähistel Ilmatsalu külas asuvat mikro­ürtide kasvatajat Luxvegi orienteeruma restoranidelt kodukokkadele. Samas oodatakse restoraniäri kosumist.

Kuigi olukord on kehv, on Luxvegi üks looja Toomas Soopere rahulik ja isegi optimistlik. Hoolimata tellimuste kadumisest pole pereettevõte käega löönud. Perenaine Kati hoolitseb taimede eest lootuses, et ühel päeval endine elu taastub ja need jõuavad kellegi toidulauale. „Müüsime restoranidele ja hotellidele, see äri suri vahepeal täiesti välja,” tõdes Soopere. Peamine turg on olnud Tallinna restoranid, enne kriisi hakati ka Tartust tellima ja lisandus Pärnu. Tellimusi on tulnud Riia restoranideltki.

Kirju nagu kommipood

„Kaotasime sada protsenti müügist. Kui keegi räägib, et kaotas 50–60 protsenti käibest, siis usume, et oleksime sellise langusega toime tulnud,” lisas Soopere. Järgmise aasta veebruaris saab Luxveg kümneaastaseks. Pererahvas loodab seda tähtpäeva rõõmsalt tähistada. Selleks tuleb aga raske aeg üle elada ja loota, et restoranidel hakkab paremini minema ning kodukokadki avastavad mikrotaimed, millega roogasid rõõmsamaks ja maitsvamaks muuta.

Aiandis avati kevadel iseteeninduslik kauplus, kus huvilised saavad istutamiseks soetada söödavate õitega taimi, maitse- ja köögiviljataimi, samuti hooajalisi köögivilju, mikroürte ja salatisegusid. Samuti loodi e-pood.

Luxvegi kasvuhoone on seest kirju nagu kommipood. Kohe on märgata, et kõik taimed pole enam mikrosuuruses. „Jah, mikroürdid on kasvanud suureks,” ütles Soopere.

Teisalt üritatakse muuta sortimenti jaekliendile sobivamaks. Näiteks on lisandunud lehtsalatid. Avamaal kasvatatakse porgandeid, peete, lehtkapsast, kartulit, küüslauku jm. Kui varem müüdi restoranidele kurgiõisi, siis nüüd müüakse ka kurke.

Klientidele paneb Soopere südamele, et tellimusi võiks teha hommikupoole. Kuna lattu ei korjata midagi, et tagada kaupade maksimaalne värskus, siis kõige parem on taimi korjata hommikul. Päeva peale taimed närbuvad, neid on vaja kasta või lasevad tundlikumad taimed õied ja lehed kinni, seda just palava ilmaga. Tellimused komplekteeritakse hiliseks pärastlõunaks ja need jõuavad kliendini järgmisel päeval. „Pakume uksest ukseni puutevaba kohaletoimetamist üle Eesti,” lausus Soopere.

Valusad kuud

Kriis lõi Luxvegi valusalt, sest tegemist on kallima otsa tootega, mis pole esmatarbekaup. „Üritame taimi väärtustada, oleme ka investeerinud, see toode ei saagi odav olla,” rääkis Soopere. Ettevõte on sunnitud kulusid kokku hoidma, aga pole kõiki töötajaid koondanud. Võimalikult palju teeb ära pererahvas ise.

Kuigi uuele hoonele saadi hiljuti kasutusluba, kulus ehitamisele aastaid. „Investeeringud on pikaaegsed,” selgitas Soopere. Luxvegi jaoks ei tulnud kriis siiski üllatusena. „Olime majanduslangusega arvestanud. Kohalikke konkurente on juurde tulnud.” Konkurentsis püsimiseks ja eristumiseks on klientidele pakutud hästi laia taimevalikut ja teistsugust sortimenti.

Ent sellist kriisi ei osanud keegi karta. Soopere sõnul tõmmati juba nädal aega enne eriolukorra väljakuulutamist kütet maha. Kõige suurem kulu ongi ettevõtte jaoks energia (gaas ja elekter) ning tööjõud. Suvel on õnneks looduslikku sooja ja valgust piisavalt ning seetõttu püsikulud väiksemad. Kuna restoranid on suviti rohkem tellinud, ongi see olnud ettevõtte jaoks kasumi teenitakse aeg, et ka talv üle elada. „Kaheksa aastat oleme aasta ringi tootnud,” nimetas Soopere. Talviti on Luxvegis kasvanud 60–80 erinevat ühikut. Suviti on neid poole rohkem.

Kuigi olukord on kehv, on ettevõtte üks looja Toomas Soopere rahulik ja isegi optimistlik. FOTO: Tiit Efert

Et kulusid vähendada, külvati sel kevadel vähem ning erinevaid taimi on sel suvel vaid saja kandis. „Eesmärk on elus püsida,” tõdes Soopere. Teisalt on eesmärk ka see, et kui kliendid helistavad ja midagi soovivad, siis oleks neile seda ka pakkuda. Kui tahad, et suvel oleks lauad lookas, peab kevadel külvama.

Oodatakse taastumist

Praegu tegutsetakse lootuses, et suve teises pooles ja sügisel hakkavad restoranid aktiivsemalt tellima. Kui praegu teeks peenrad tühjaks, siis uuesti alustada oleks väga raske, see nõuaks investeeringuid ja aega.

Luxvegi jõuab üsna tihti teateid restoranide kohta, kes enam oma uksi ei ava. Nende käest võlgade kättesaamine tundub ebareaalne. Teisalt on kaupa küsinud ka toidukohad, kel oli juba enne kriisi makseraskusi. „Kas neile tasub üldse midagi tarnida ja kas sealt saab raha edaspidi kätte, see on keeruline küsimus,” mõtiskles Soopere. Samas ei saa ühtegi klienti raskel ajal üle parda heita.

Peremees mõistab, et restoranidki peavad kulusid kokku hoidma. Üks võimalus on garneeringust loobumine. Kui menüüs olevatel piltidel on toit kenasti kaunistatud, siis kliendi ette lauale jõuab ta kriisi ajal enamasti ilma garneeringuta.

Luxvegi tooted kannavad märki Ehtne Talutoit, aga peamine kvaliteedikinnitus on fakt, et enda kasvatatud tooteid tarbib ka pererahvas ise. Soopere kinnitusel läheb kasvuhoonest välja vaid parima kvaliteediga kaup. Taimed on ka kolm-neli päeva pärast korjamist veel väga ilusad.

Kui kvaliteedis Luxveg allahindlust ei tee, siis ollakse raskel ajal sunnitud seda tegema hinnas. Oluline on, et kaupa tellitakse ja õpitakse kasutama. See ongi peamine kitsaskoht, et kodukokad ei oska mikroürtidega midagi peale hakata. „Kokad sobitavad taimi kuju, värvi ja maitse järgi, et pakutava roa väärtus nende abil kasvaks. See on peen kunst,” kirjeldas Soopere.

Kümme aastat on kliente koolitatud ja õpitakse ka ise. Toomase viimase aja avastus on jänesekapsad – kui palju neid on ja kõik isesuguse maitsega. „Isegi avastan kogu aeg midagi uut. Avastamisrõõmu on küll ja veel.”

KOMMENTAAR

Joel Ostrat. FOTO: Margus Ansu

Joel Ostrat

Kokk ja restoranide omanik

Luxvegi kliendid on restoranid, aga see sektor on praegu õrnalt öeldes käpuli, uimane ja taastumas löögist, mida põhjustas koroonakriis. Tellimusi tehakse ettevaatlikult, sest laias laastus alles pool kriisieelsest käibest on taastunud. Lakume haavu. Luxvegi toode on restoranide jaoks eksklusiivne, aga samas ei ole ma nii peenikest äri kohanud. Nad pakuvad hea kvaliteediga, ülimaitsvat, ülihead ja seejuures tervislikku maitserohelist, mis maksab ka vastavalt.

Ühtset lahendust nende probleemile ei ole. Arvan, et nad võiksid pakkuda oma sortimenti kauplustesse, kus neid leiaksid üles kirglikud kodukokad, kes hindavad head toitu ning panevad sinna hoole ja armastuse. Tean omast käest, kui keeruline see on.

Suurt rõhku tuleb panna müügitööle ja oma toodete tutvustamisele. Tarbijamängud tulevad kasuks, sest inimesi tuleb harida. Sa ju ei osta karbitäit sinepivõrseid, kui ei tea, mida nendega peale hakata, kuigi need on tervislikud ja maitsvad. See info tuleb klientideni viia. Telesaates „Suur õhtusöök” tutvustasime Luxvegi kõvasti, aga siis tuli kriis ja lõikas kõik läbi.

Seotud lood
10.08.2020 11.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto