Sisukord
Arvamus
Postimees
03.07.2020
Eesti Estonia kriisi asub lahendama usaldusisik Valdur Laid: telekomi naasmine pole usutav Kõlvarti reform võtab linnasekretärilt kauase ameti (2) Eesti lühiuudised Mart Helme: presidendina oleksin kõva ütlemisega (60) 79 aastat Tõnissoni arvatavast surma-aastast (2) Suured haugid pääsevad pannilt (10) Majandus Majanduse lühiuudised Nordica juht Erki Urva: kui riigilt abi ei saa, siis pakime pillid kokku (16) Välismaa Venelased hääletasid referendumil seisaku poolt (6) Välismaa lühiuudised Kommentaar ⟩ Trumpi kihk olla Venemaale meele järele ohustab Baltimaade julgeolekut (4) Teadlased hoiatavad pandeemia potentsiaaliga seagripitüve eest Arvamus Juhtkiri: stabiilsus Putini moodi (14) Kommentaar ⟩ Kadri Tammepuu: hüljatud terviseamet (12) VÄITLUS ⟩ Kas Rail Baltic praegusel kujul on põhjendatud? (28) Lauri Mälksoo: «Putini pakike» Andrus Karnau: Astravetsi konflikti tamm (2) Urmas Nemvalts: päeva karikatuur Kultuur Kui põhjuseks pole armastus, on selleks järelikult raha? Suveauk. Bali saar teiselt poolt vaadatuna «Salmonid. 25 aastat hiljem»: film, mida polnud vaja (1) Sport MM-ralli unistus täitus, kuid palju on veel selgumisel (7) Rally Estonia peab maksma 100 000 eurot Prioriteetide muutus toob ralli Eestisse Eestlased F1-sarjas, Vetteli võimalik vaheaasta ja legendi hääbumine Tartu Tartu lühiuudised Tartu trammiutoopia hääbumine (2) Autovabaduse puiestee paljusid liiklejaid ei ärrita (3) Nikita Hruštšovi külaskäik Eestisse algas Tartust (4) Emajõgi pakub suvepäevadel seiklusi Jüri Laurson: kuhu jäi elektri varustuskindlus? (3) Pille Tsopp-Pagan: Eakate väärkohtlemine jääb sageli varju (1) Ants Kask: rohepesu või ajupesu? (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Laurson: kuhu jäi elektri varustuskindlus?

2 min lugemist
Jüri Laurson FOTO: Margus Ansu

Elektri olemasolu ja kättesaadavus on tänapäeval sama tähtis kui hapnik, milleta inimene elada ei saa. Elektri varustuskindlus on energiajulgeoleku tagatis, vastutus selle eest on pandud Eesti Energiale.

Nagu nuga selga mõjus tarbijale üleöö 10. juunil megakõrgeks tõusnud hind, see näitab praktiliselt, et Eestil puudub palju kiidetud energiajulgeolek. Ometi investeeritakse tohutuid summasid elektripaigaldiste uuendustesse.

Siiani on olnud kindel hoiak, et varustuskindluse peab tagama Eesti Energia tütarettevõte, Eesti põhivõrguoperaator Elering, kuid ilmneb, et nii see pole. Põhivõrgul küll on mitu naaberriikidega ühendavat toiteliini, kuid kui kusagil mõni toiteahel rivist välja langeb, nagu see juhtus Leedu ja Rootsi vahelise elektrikaabli NordBalt rikke korral, oleme hädas. Paneb hämmastama. Aga kui juhtub veel, et samal ajal on Soome-Eesti vaheline Estlingi kaabel remondis või rikkes, olemegi käpuli. Seega ei ole energiajulgeolekut ja kannatajaks jääb tarbija. Olukorrast ei päästa ka vastne Auvere soojuselektrijaam, sest see on alailma remondis.

Akadeemik Ando Raukase sõnul õilmitseb Eesti energeetika nõukogudeaegses rasvas.

Ainus võimalus, millele loota, on reservis seisva Narva soojuselektrijaama energiaplokid, kuid nende taaskäivitamine võtab aega. Akadeemik Ando Raukase sõnul õilmitseb Eesti energeetika nõukogudeaegses rasvas. Kui enne taasiseseisvumist poleks ehitatud Balti soojuselektrijaama, poleks suudetud suhteliselt odava elektriga varustada kodutarbijaid ega katta üha kasvavat elektrivajadust põllumajanduses ja tööstuses.

Meenub, kui nõukogude ajal oli külm talv ja Leningradis tuli elektrist puudus, töötasid Balti soojuselektrijaama energiaplokid maksimaalvõimsusel, kuid Eestis piirati sageli jõuliselt elektritarbimist. Vabariigile antud elektrilimiidi ületamisel oli trahv suur. Limiidi piires püsimiseks tuli siis isegi ette olukordi, kui mõnes linnaosas või terves piirkonnas lülitati elekter tippajal välja.

Tänapäeval, kui oleme elektri vabaturul ja elektri börsihind tõuseb mõne toitekabli rikke tõttu megakõrgeks, peab tarbija ise otsustama, kas kukkur kannatab maksta megakõrget börsihinda või piirab ta ise elektritarbimist. Tootmisettevõtetel nii lihtsalt tegutseda pole võimalik. Lepingud on taga ja nad peavad arvestama ülikõrge elektrihinna toote hinna sisse. Euroopa Liidu kliimapoliitika tulemusel üha kasvav saastekvoodi hind takistab põlevkivist elektrit toota. Kohaliku elektrienergiata on elektrivõrk nagu tühi kaubaauto.

Meenutan siinjuures akadeemik Endel Lippmaa sõnu «Meil ei ole mingit energiakriisi. Meil on omaenda naiivsusest tekitatud kriisid, nagu näiteks plaan vähendada Eestis oluliselt põlevkivienergia kasutamist. Energiaprobleemid on meil ise tekitatud administratiivse suutmatuse vili.»

Teeb murelikuks, mida peab tajuma tarbija külmal talvel, kui elektrihind on ülikõrge.

Seotud lood
02.07.2020 04.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto