Sisukord
Arvamus
Postimees
03.07.2020
Eesti Estonia kriisi asub lahendama usaldusisik Valdur Laid: telekomi naasmine pole usutav Kõlvarti reform võtab linnasekretärilt kauase ameti (2) Eesti lühiuudised Mart Helme: presidendina oleksin kõva ütlemisega (60) 79 aastat Tõnissoni arvatavast surma-aastast (2) Suured haugid pääsevad pannilt (10) Majandus Majanduse lühiuudised Nordica juht Erki Urva: kui riigilt abi ei saa, siis pakime pillid kokku (16) Välismaa Venelased hääletasid referendumil seisaku poolt (6) Välismaa lühiuudised Kommentaar ⟩ Trumpi kihk olla Venemaale meele järele ohustab Baltimaade julgeolekut (4) Teadlased hoiatavad pandeemia potentsiaaliga seagripitüve eest Arvamus Juhtkiri: stabiilsus Putini moodi (14) Kommentaar ⟩ Kadri Tammepuu: hüljatud terviseamet (12) VÄITLUS ⟩ Kas Rail Baltic praegusel kujul on põhjendatud? (28) Lauri Mälksoo: «Putini pakike» Andrus Karnau: Astravetsi konflikti tamm (2) Urmas Nemvalts: päeva karikatuur Kultuur Kui põhjuseks pole armastus, on selleks järelikult raha? Suveauk. Bali saar teiselt poolt vaadatuna «Salmonid. 25 aastat hiljem»: film, mida polnud vaja (1) Sport MM-ralli unistus täitus, kuid palju on veel selgumisel (7) Rally Estonia peab maksma 100 000 eurot Prioriteetide muutus toob ralli Eestisse Eestlased F1-sarjas, Vetteli võimalik vaheaasta ja legendi hääbumine Tartu Tartu lühiuudised Tartu trammiutoopia hääbumine (2) Autovabaduse puiestee paljusid liiklejaid ei ärrita (3) Nikita Hruštšovi külaskäik Eestisse algas Tartust (4) Emajõgi pakub suvepäevadel seiklusi Jüri Laurson: kuhu jäi elektri varustuskindlus? (3) Pille Tsopp-Pagan: Eakate väärkohtlemine jääb sageli varju (1) Ants Kask: rohepesu või ajupesu? (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lauri Mälksoo: «Putini pakike»

4 min lugemist
  • Muudatused ei puuduta kehtiva konstitutsiooni esimest ja teist peatükki.
  • Täpsustatud on, et konstitutsioon ise on normihierarhia tipus.
  • Uue artikli järgi on abielu institutsioonina mehe ja naise liit.
  • Putin saaks nüüd veel kaks korda presidendiks kandideerida.
Lauri Mälksoo.  FOTO: Mihkel Maripuu

Äsja rahva poolt heaks kiidetud Venemaa konstitutsioonimuudatustest kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Venemaa rahvas kiitis 1. juuli rahvahääletusel heaks 1993. a konstitutsiooni muudatused. Sellele eelnes kampaania, mis rõhus konstitutsioonimuudatustega paranevale inimeste sotsiaalsele kaitstusele, aga ennekõike Vene rahva patriotismile. Viimase pöördumise rahvale tegi president Putin Rževis vastselt avatud gigantse Teise maailmasõja mälestussamba jalamilt.

Eestis on põhjust Vene konstitutsioonimuudatusi analüüsida, sest Venemaa konstitutsiooniline ajalugu on olnud osa ka meie ajaloost. Samuti elab Eestis arvestatav hulk Venemaa kodanikke.

Igal maal on oma konstitutsiooniline ajalugu ja spetsiifika. Nõukogude Liidule oli iseloomulik konstitutsiooninormide paljasõnalisus. 1993. a konstitutsioon tähendas Venemaale katset võtta konstitutsionalismi tõsiselt. Selle tekst rõhutab esmastena demokraatiat ja kodanikuõigusi. Samuti näeb ta Venemaa demokratiseerimisel ja inimõiguste maksma panemisel abimehena rahvusvahelisi lepinguid. Artikli 15 lg 4 sätestab, et kui riigisisene õigusnorm läheb vastuollu rahvusvahelise lepinguga, tuleb kohaldada viimase sätteid.

Ühtegi kehtivat 1993. a konstitutsiooni normi formaalselt ei tühistatud. Muudatused ei puuduta kehtiva konstitutsiooni esimest ja teist peatükki (vastavalt konstitutsioonilise süsteemi alused ja inimese ning kodaniku õigused ja vabadused). Muudatused on tehtud hoopis kolmandasse peatükki, mis puudutab Venemaa föderaalset struktuuri. See on siiski silmamoondus, sest muudatused puudutavad Vene konstitutsiooni põhialuseid. Võimalik, et need paigutati kolmandasse peatükki taktikalistel kaalutlustel, vähendamaks poliitiliste protestide ­võimalusi. Normitehniliselt on tegu veidra lahendusega, sest mitu suunda näitavat ideed on nüüd koha ­leidnud konstitutsiooni tekstimassiivi ­keskel. Näiteks artikli 67’ lg 2 räägib preambulile vääriliselt Venemaa tuhandeaastasest ajaloost, esivanemate ideaalidest ja usust jumalasse, samuti riigi ajalooliselt väljakujunenud ühtsusest.

02.07.2020 04.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto