79 aastat Tõnissoni arvatavast surma-aastast

Jaan Tõnissonil (1868–1941?) oli osa kõikides Eesti riigi loomise ja ehitamise protsessides ja sündmustes. FOTO: Rahvusarhiiv

Jaan Tõnissoni suutlikkus näha ja uskuda suurt eesmärki päästis 1930ndatel Eesti majanduse, leiab Krista Aru.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Jaan Tõnisson elas ja tegutses üle-eelmisel ja eelmisel sajandil. Tema sünnist Viljandimaa talus 1868. aasta detsembris möödub tänavu juba 152 aastat. Viimane kinnitatud teadmine Tõnissonist on Patarei vanglast 25. juunist 1941. aastal. Sel päeval andis ta pärast kuus kuud kestnud vangistust ja ülekuulamisi nõukogude julgeolekuasutuses allkirja, et on tutvunud talle esitatud süüdistusega aktiivses võitluses revolutsioonilise ja kommunistliku liikumise vastu. Süüdistusega ta ei nõustunud. Kas ta oleks pidanud end süüdi tunnistama, et ajas parima oskuse ja tahtmisega terve elu Eesti asja? 2. juulist on veel olemas väljavõte Tõnissoni kohtumõistmist ettevalmistava istungi protokollist, kuid kohut ei toimunud. Jaan Tõnisson aga kadus. Ilmselt lasti ta ööl vastu 3. juulit Patareis maha. Tartus Raadi kalmistul perekonna hauaplatsil, kus puhkavad tema kaks poega ja teised lähedased, on tema mälestuseks vaid kodutalu Mursi maadelt toodud mälestuskivi.

02.07.2020 04.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto