Sisukord
Arvamus
Postimees
04.07.2020
Eesti Skulskaja anonüümsusetus tõi tagasilöögi (38) Peaminister tänas kriisi lahendada aidanud inimesi Helme palkas rahapesu asjas appi FBI ja Interpoli eksjuhid Khalilovi auto jäi kord politseile tabamatuks (1) Eesti lühiuudised Võidujooks vaktsiinile Tõenäosus Eestis jackpot võita on neli protsenti Patarei hoov avatakse peagi rahvale Majandus Börsidel oli poolaasta, millist pole varem nähtud Mari poolaasta jäi negatiivseks Merenduse lühiuudised Välismaa Macron asendas populaarse peaministri tundmatu ametnikuga Covid-19 ravimi tootja lõikab pandeemiast suurt kasu Välismaa lühiuudised Hongkongi vabadus hävitati üleöö Seletamatu massisurm räsib Aafrika suurimat elevantide populatsiooni (2) Arvamus Juhtkiri: vaktsiinisabas on miljardid inimesed (1) Ülle Harju: Lenin, lõbunaine ja anastussammas (9) Parketikõlblikum, vaoshoitum ja mõõdukam? (8) Raske pea tõstab tüli Meie mees akadeemias (1) Alternatiiv lombakale demokraatiale (2) Sport Eestimaale tiiru peale tegev suusahunt: tahan ala rahvale taas lähemale tuua Kosmonaudid, poliitikud ja sportlased ehk Kelle järgi nimetatakse sporditrofeesid? Spordi lühiuudised Jaanus Kriiski kolumn. Spordi sotsiaalne roll ehk Maarjamäe jalgpallihalli tegelik võimalus Merendus Hara purjenoored seilasid Eesti tippu Merenduse lühiuudised Arter Peeter Mardna: arstina ei saa töötada, arst peab olema (6) Mõelge hoolega, enne kui sportides elu ohtu seate! Onu Bella on paradiisis. Kus on tema pärand? Unistus igavesest elust (3) Pakri saarte ilu pole nõrkadele (1) Soovid kodus süüa nagu restoranis? Külva salatit ka juulis (1) Ootamatult lahe Jazz. Sõiduproov, kus selgub, kui väike saab olla kütusekulu Megamonitor Philipsilt (6) Bikiinimood – paljam kui kunagi varem! (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: vaktsiinisabas on miljardid inimesed

2 min lugemist
  • Eestil puudub koroonaviirusega võitlemisel oma vaktsiinistrateegia
  • Euroopa Liit loodab hankida 400 miljonit doosi vaktsiini
  • Võidujooks käib vaktsiinide väljatöötamisel ja ohutuse tõendamisel
Euroopa Liidul on olemas vaktsiinistrateegia. FOTO: Urmas Nemvalts

Koroonaviirust kandvaid piisku ja udu lendab eestlaste ja teiste eurooplaste suust praegu küll vähem kui näiteks ameeriklaste huulte vahelt, ent vaktsiinist unistame ja järjekorda võtame üsna ühtemoodi. Ootame, sest vaktsiin on nii rahas kui inimeludes arvutades selgelt kõige odavam viis karjaimmuunsuse saavutamiseks. 

Küsisime tänase lehe uudisloo tarbeks, kas Eestil on sarnaselt soomlastega olemas oma vaktsiinistrateegia. Tuleb välja, et niisugust piduliku nimega kava meil praegu ei ole ning Eesti loodab Euroopa Liidu ühisele tegevusele, mille eesmärk on hankida 400 miljonit doosi vaktsiini. ELi kodanikke on umbes 450 miljonit – hakatuseks piisab.

Võib-olla on Eesti ametnikel õigus, et praeguses etapis polegi suurt mõtet hakata punktipealt kirja panema, kuidas vaktsiini ükskord riigi sees jaotatama asutakse. Maailma mastaabis on see aga tõsine ja oluline teema, millest tasub teadlik olla meilgi, sest küllap jäljendab ka Eesti jaotuskava samu üldiseid põhimõtteid. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi on järjekord selline: esiteks tervishoiutöötajad, keda on üks protsent maailma rahvastikust, siis teised kõrge riskiga täiskasvanud (kaheksa protsenti), kolmandaks üle 65-aastased (15 protsenti). Kokku tähendab see 1,85 miljardit inimest, kes vajavad suurusjärgu võrra rohkem vaktsiinidoose kui kogu ELi kodanikkond – 4,2 miljardit doosi ehk igaühele kaks ning arvestuses on sees ka need doosid, mis lihtsalt raisku lähevad. Isegi kui selline kogus vaktsiine oleks korraga ühe vabriku väravas olemas, tähendaks selle laiali jagamine ja inimestele manustamine muljet avaldava mastaabiga logistilist operatsiooni. Päris selge, et kõik korraga vaktsiini ei saa.

JUHTmõte

Võidujooks käib vaktsiinide väljatöötamisel ja ohutuse tõendamisel. Ning selles, kes saab vaktsiini esimeste hulgas kätte ja oma kodanikele jagatud.

Ka see, millised on üldse riskirühmad, ei ole lõpuni teada. Näiteks on selgunud, et rasedate risk sattuda Covid-19 tõttu intensiivravile on suurem kui ülejäänud naistel. Kui muudel juhtudel hoidutakse raseduse ajal vaktsineerimisest, siis tulevast koroonavaktsiini võib olla mõistlik eelisjärjekorras just neile anda, kirjutati ajakirjas Science.

Võidujooks käib vaktsiinide väljatöötamisel ja ohutuse tõendamisel. Samasugune võidujooks käib ka selles, kes saab vaktsiini esimeste hulgas kätte ja oma kodanikele jagatud. Mõned miljardid, mis EL koroonaviiruse vaktsiini strateegia järgi investeerib, on küll tavainimese mõõtkavas üüratu summa, ent 447 miljoni inimese peale ära jagatuna on jutt sisuliselt paari söögikorra hinnast iga inimese kohta. Rääkimata võrdlusest triljonitega, mis majanduse turgutamiseks mängu pannakse – 2,7 või kasvõi 10 miljardit eurot on nagu piisk meres. Tühised on need summad ka võrreldes iga karantiinipäeva kahjudega.

Asi ongi eelkõige ajas. Meile on põhjalikult räägitud, millised on ja kui palju võtavad aega ohutusuuringud. Mis saab siis, kui esimene ravimiarendaja uuringutega finišisse jõuab? Bürokraatlikud protseduurid peavad käima kibekähku, mis on üks ELi strateegia tugisammastest. Seejärel on tarvis kiiresti tootma hakata. Selleks on vaja nii tootmisvõimsust kui ka suurtes kogustes tooraineid – nende tagamine on samuti osa ELi strateegiast. Eestis peame aga küsima, kas ELi ühine tegevus katab kõik meie vajadused või on tarvis mingeid lisategevusi.

Seotud lood
03.07.2020 06.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto