PÕHJALA VAADE ⟩ Noori rõhub stress ja ühiskondlik surve

  • Koroonakriis kasvatas niigi stressis Põhjala noorte murekoormat ja pingeid.
  • Abiliinile helistajate hulk tegi hüppe, paljusid kimbutasid enesetapumõtted.
  • Lapsi räsib mure vanemate töötuks või haigeks jäämise pärast.
  • Noored tunnevad survet olla parimad õppetöös ja ägedad sotsiaalmeedias.
Rootsi noored sel kevadel keskkooli lõppu tähistamas. Põhjamaade noortele põhjustavad stressi nii õppetöö kui omavahelised suhted, pingeid lisab sotsiaalmeedia ja mure pandeemia tõttu töötuks jäänud vanemate pärast. FOTO: Anders Wiklund/Epa/Scanpix

Noorte vaimne tervis ja toimetulek ühiskonnas on aastaid olnud Põhjamaade ühine murekoht. Surve noortele on suur ja ootused kõrged. Koolis põhjustavad stressi nii õppetöö kui ka õpilaste omavahelised suhted. Pingeid lisab sotsiaalmeedia, kus tuleb kujundada mainet, olla äge ja omanäoline.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonakriis ja isolatsioon kasvatasid murekoormat ja pingeid veelgi. Üleüldine stressitase ühiskonnas on tõusnud, aina enam on inimesi, kes tunnevad end üksikuna.

Norra vaimse tervise abiliini Mental Helse koormus kasvas selle aasta viie esimese kuuga 46 protsenti võrreldes mullu sama ajaga. Abitelefoni vahetuse ülem Aslaug Timland Dale märkis Norra rahvusringhäälingule NRK, et kõige rohkem tekitab muret enesetapumõtteid puudutavate vestluste arvu kasv – aasta esimese viie kuuga on see kasvanud 105 protsenti. Sama mustrit täheldab Norra kiriku abiliin.

04.07.2020 07.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto