Raimond Kaljulaid: kuidas toetada maaomavalitsusi?

6. juuli 2020, 0:01

4 min lugemist

Inimarengu aruanne annab mitmemõõtmelise pildi ruumi arengutest ja valikutest.
Ametites on tugevalt juurdunud mõtteviis, et liiklus tähendab autoliiklust.
Tulumaksu võiks jagada kahe omavalitsuse vahel.

On kaks võimalust, kuidas aidata maaomavalitsustel kahanemisega kohaneda, kirjutab riigikogu liige Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Möödunud nädalal arutas riigikogu uut Eesti inimarengu aruannet «Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud». Tegemist on hästi ajastatud artiklikogumikuga, arvestades, et järgmiste kohalike valimisteni jääb pärast suvepuhkusi veel vaid pisut enam kui aasta.

Tõsi, kogumik ei kirjuta kellelegi ette, mida tuleks teha. Otsuseid tuleb ikka langetada kohapeal. Kogumiku peamine väärtus on minu arvates see, et ta annab meile mitmemõõtmelise pildi ruumi arengust ja valikutest.

Kahanevate omavalitsuste vaatepunktist on linnastumise võitjad keskused, kuhu koonduvad ettevõtlus, töökohad, teenused ja inimesed. Linnastuvate keskuste silmis kaasnevad sama protsessiga aina keerulisemaks muutuvad väljakutsed nii ühenduste mõttes kui ka teenuste pakkumisel.

Olen väga tänulik selle eest, millise detailsuse ja vahedusega toob aruanne välja, mida isikliku sõiduauto keskne areng on viimastel aastakümnetel meie linnadele tähendanud. Näiteks Tallinnas on parkimiskohtade ja sõiduteede brutopind nüüdseks üle kahe korra suurem jalakäijatele mõeldud brutopinnast ning enamikus linnaosades on need pinnad kaks korda suuremad eluhoonete omadest. Lihtsas eesti keeles tähendab see, et autodel on Tallinnas kaks korda rohkem ruumi kui inimestel, kes liiguvad ilma autota – näiteks ühistranspordiga, jala, jalgratta või kergliikuriga. Linnaruumis on seega selge eelis suurema sissetulekuga inimestel, kes saavad endale isiklikku sõiduautot lubada.