Kümneid tonne maasikaid jääb põllule mädanema

Tõnu Oks ütles, et neile oli maasikapõllul suur abi ASi Tere poolesajast töötajast. FOTO: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

"See on äärmine ekstreemsus, mis tänavu toimub. Kaine mõistus lihtsalt ei võta, et valitsus võib nii mõtlematu olla,” ohkas Harjumaal Saue vallas üle 30 aasta maasikaid kasvatav Gunnar Tärn.

Maasikakasvatajatel oli lõppev hooaeg eriliselt raske: valitsejate tahtel jäi suur osa marjakorjajaist piiri taha ja nagu sellest veel vähe, küpsetas kuumus marja ruttu ja korraga valmis. Kõige magusamal korjeajal sadas päevad läbi vihma, saak jäi põllule ja riknes kiiresti. Praeguste hinnangute kohaselt jääb põllule koguni 70-80 protsenti saagist. Maa Elu võttis uurida, kas saagi kindlustamisest olnuks marjakasvatajatel abi. Või kas riik plaanib maasikakasvatajetele kahju hüvitada. 

Harjumaal Saue vallas üle 30 aasta maasikaid kasvatav Gunnar Tärn sõnas, et praeguses riigi tekitatud katastroofilaadses olukorras ei aitaks ka kindlustus, sest lolluse vastu seda ei pakuta.

Tärn lisas, et seda, mida Helmed ei suutnud, tegi loodus. „Meil oli 40 inimese asemel põllul vaid kümme, päästame lihtsalt seda, mis karjub. Saame hakkama, meid on ennegi tapetud, oleme sitked.”

Maal töötavad tõsised inimesed, meie tegemised on järjepidevad. Me ei anna alla.

Tootmist vähendada Tärn ei plaani. „Maal töötavad tõsised inimesed, meie tegemised on järjepidevad. Me ei anna alla. Eesti inimesed söövad Eesti maasikaid, hea meelega toodame neile edasi,” kinnitas ta.

Tartumaa Kastre valla Marjamaa talu maasikakasvataja Tõnu Oks on aiandusega tegelenud üle poole sajandi, kuid sellist riigi käitumist ­ettevõtjatega ta ei mäleta.

Sellega on Oks harjunud, et ettevõtjaid pidevalt pettuses kahtlustatakse, kuid nüüdne võõrtööliste riiki keelamine ületas kõike. „Ei selle vastu aita miski, ka kindlustamine mitte, sest kes on see ekspert, kes mõistab meile kahju välja,” kostis ta vastuseks pärimisele saagi kindlustamise kohta.

Maasikasvatajate liidus oli aastaid tagasi saagi kindlustamine teemaks. „Kindlustusselts oli agaralt hakkamas, kuid juba siis tundus, et tingimused olid vaid seltsile soodsad,” nentis Oks.

Edasise suhtes jäi Oks ­napisõnaliseks. „Mul on maasikakasvatus pindalalt mustikate, sõstarde ja vaarikate järel viiendal kohal. Vähendama ei hakka midagi. Aega veel on järgmise aasta peale mõtelda. Kõigepealt tuleb olemasolevad lepingud täita.”

Marjamaa talu varustab marjadega aktsiaseltsi Balbino. „Balbinot olen varustanud üle 20 aasta ja müünud marju üsna omahinna lähedase hinnaga. Nüüd on omahind tõusnud, ei teagi, kuidas edasi, päris heategevust ka teha ei saa,” arutles ta.

Veel varustab Oks maasikatega aktsiaseltsi Tere. Tema üllatus oli suur, kui sealsed poolsada töötajat üle Eesti avaldasid soovi maasikapõllule appi tulla. „Tulid ja aitasid mu ühe päevaga järjele. Päästsid oma moosi. Olen neile väga tänulik,” rõõmustas Oks.

Rakvere vallas Mädapea külas Otsa talus maasikaid tootev Milvi Idavain on muidu kindlustamisusku, kuid talutoodete saagi kindlustamisele pole mõelnud. „Kasvatame maasikaid ainult ühel hektaril ja kindlad inimesed käivad abis korjamas. Teeme nii palju, kui ise abikaasa ja lähedastega jõuame,” kinnitas Idavain.

KAS RIIK HÜVITAB?

Maaeluminister Arvo Aller andis teada, et ministeerium on teadvustanud maasikakasvatajate mure, kellel on neist mitteolenevatel põhjustel osa saagist hävinud.

Alleri sõnul on praegu arutuse all kahjude hindamise metoodika. "Hävinud või riknenud maasikate puhul on oluline kahju ja selle tekkimise põhjuste hindamine tunnustatud asjatundja poolt," ütles ta ja seletas, et võimalikud kahjud tuleb hinnata kogu saagiperioodi lõikes ja kahjude hüvitamisest ning tingimustest saab täpsemalt rääkida pärast koristusperioodi lõppu.

Praegu pole veel selge, millise metoodika järgi kahju suurust arvestada ja millal selles osas selgusele jõutakse.

08.07.2020 10.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto