Sisukord
Arvamus
Postimees
09.07.2020
Eesti Tallinn valmistub hüppeks Kaja Kallas: maksumaksjad peavad valitsuse rumalad otsused kinni maksma (7) Eesti lühiuudised Tark masin püüab Admiraliteedi basseinis mereprügi Epidemioloogide seitse lugu. Kergenduspisarad, surmahirm ja tänusõnad Majandus DHL premeerib kõiki töötajaid Tööturg sai elu sisse, aga kriis pole läbi TransferWise’i aktsionärid müüvad taas aktsiaid Välismaa Sakslased lubavad tüürida ELi solidaarsuse kursil (1) Venemaa süüdistab endist ajakirjanikku Tšehhi heaks luuramises (1) Välismaa lühiuudised ÜLEVAADE: Mida arvavad Eesti eurosaadikud Merkeli tänasest kõnest? (9) Arvamus Juhtkiri: edaspidi jagatakse raha ja inimesi teisiti (5) Evelyn Kaldoja: hingetõmbeaeg, mitte võit (13) Aija Sakova: sisemine «aga» takistab inimese kuulamisvõimet Karin Paulus: Pätsi pea ongi peamine (12) Martin Mölder: kooseluseaduse vari (21) Kadri Simson: uued tuuled Euroopa energeetikas (2) Andreas Kaju: orjuse vastu rajatud vabariik (16) Kultuur Matus Eesti moodi (2) Maffiakuninga piinad Sport Kontaveit tõi Tondi saali täismaja Eesti rattur tõusis nelja aastaga ei kellestki maailma eliiti (5) Spordi lühiuudised Tõeliste kümnevõistlejate sekka murdnud Tšernjavski: võlts oleks öelda, et jäi varu Maa Elu Kümneid tonne maasikaid jääb põllule mädanema (25) Suve alguse ilm soosis turbatootjaid Mida valitsus lubas, mida piiras? Köögiviljaturvast müüakse viimase kümnendi parimas tempos Võrumaa taludest leiab kelgukoeri, suitsusaunu ja toredat pererahvast Parimad nipid maasikate tervislikuks säilitamiseks Mee värvus sõltub miljonist pisiasjast Angervaks on niitude kuninganna Kesksuvi sobib seemnete külvamiseks Kunagisest jõukast Harjumaa karjakasvatustalust sai talurestoran Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aija Sakova: sisemine «aga» takistab inimese kuulamisvõimet

4 min lugemist
  • Sõna «aga» kasutamine takistab vestluskaaslase mõtetest arusaamist
  • Inimesed otsivad mõistmise asemel verbaalset laskemoona
  • Inimese üheks mureks on lähedus-ja kuulumistunde puudumine
Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aija Sakova. FOTO: Alar Madisson

Töö- ja erialases suhtluses olen üha enam püüdnud tähelepanu pöörata olukordadele, kus mõni kaaslane reageerib äkitselt täiesti süütule situatsioonile. Olen märganud, et sageli ma ei mõista, miks inimesed suhtlevad ründavalt ning selle asemel, et lasta teisel lõpuni rääkida või püüda tema öeldut mõista, reageeritakse vastulause või iroonilise salvamisega, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aija Sakova. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Möödunud aasta kevadel aitasin kavandada ja läbi viia üht väljastpoolt irratsionaalse ja ilmvõimatuna tunduvat, kuid seestpoolt vaadates ainuõiget kohtumist eri valdkondade esindajate vahel Esna galerii avamise puhul, et mõtestada meisterlikkuse olemust nii ajalooliselt kui ka praegusajas. Tajusin ise ning mitmed tuttavad ja sõbradki ütlesid, et sellel päeval toimus midagi erakordset. Mis täpselt, ei ole olnud nii lihtne sõnastada.

Olles selle kohtumise üle ikka ja jälle mõelnud, ütleksin, et erakordsus seisnes üksteise kuulamises ja tunnustamises. Tegemist oli kohtumisega, kus osalised mitte ainult ei kuulanud viisalt üksteist ära, vaid püüdsid tõepoolest üksteisest ka aru saada, seda eriti veel olukorras, kus oli vajadus üksteisele läheneda nii sõnavaras kui ka mõistete kasutuses. On paratamatu, et eri valdkondade ja erineva elukogemusega inimesed räägivad eri keelt, ja selleks et üksteist mõista ja dialoogi astuda, peab esmalt olema tahe teise mõttekäike jälgida ning nendega kaasa minna. See aga eeldab iseenda ego kõrvale jätmist, vähemalt mõneks ajaks.

Vahel see õnnestub, kuid teinekord tekivad mõistmistõrked justkui iseenesest. Nii juhtus, kui vaatasin hiljaaegu filmi «12 aastat orjana», mis põhineb Solomon Northupi samanimelisel mälestusraamatul aastast 1853. Tegemist on tõeliselt mõjusa ja karmi filmiga vabast mustanahalisest mehest, kes röövitakse ja müüakse illegaalselt orjaks. Ime läbi õnnestub tal pärast 12 aastat orjana elamist oma vaba mehe staatust tõestada ja oma endise elu juurde naasta. See tegi Northupist moraalse tunnistaja, kes oli üle elanud ja läbi teinud kurjuse ja alanduse, imekombel ellu jäänud ja erinevalt väga paljudest teistest sellest välja tulnud. Ta oli võimeline andma tunnistust sellest, milline oli orjade elu seestpoolt vaadates.

Elades kaasa Solomoni saatusele, kogedes kõiki neid alandusi ja peksmisi, märkasin endas vastu tahtmist küsimust või (vastu)lauset: aga kuidas on eestlaste ja nende kannatustega? Kuidas on kõikide nende peksmislugudega, mida kirjalikult olen lugenud, kuid mis mõjuksid kahtlemata teisiti, kui nad oleksid ekraanil taaselustatud?

08.07.2020 10.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto