Sisukord
Arvamus
Postimees
09.07.2020
Eesti Tallinn valmistub hüppeks Kaja Kallas: maksumaksjad peavad valitsuse rumalad otsused kinni maksma (7) Eesti lühiuudised Tark masin püüab Admiraliteedi basseinis mereprügi Epidemioloogide seitse lugu. Kergenduspisarad, surmahirm ja tänusõnad Majandus DHL premeerib kõiki töötajaid Tööturg sai elu sisse, aga kriis pole läbi TransferWise’i aktsionärid müüvad taas aktsiaid Välismaa Sakslased lubavad tüürida ELi solidaarsuse kursil (1) Venemaa süüdistab endist ajakirjanikku Tšehhi heaks luuramises (1) Välismaa lühiuudised ÜLEVAADE: Mida arvavad Eesti eurosaadikud Merkeli tänasest kõnest? (9) Arvamus Juhtkiri: edaspidi jagatakse raha ja inimesi teisiti (5) Evelyn Kaldoja: hingetõmbeaeg, mitte võit (13) Aija Sakova: sisemine «aga» takistab inimese kuulamisvõimet Karin Paulus: Pätsi pea ongi peamine (12) Martin Mölder: kooseluseaduse vari (21) Kadri Simson: uued tuuled Euroopa energeetikas (2) Andreas Kaju: orjuse vastu rajatud vabariik (16) Kultuur Matus Eesti moodi (2) Maffiakuninga piinad Sport Kontaveit tõi Tondi saali täismaja Eesti rattur tõusis nelja aastaga ei kellestki maailma eliiti (5) Spordi lühiuudised Tõeliste kümnevõistlejate sekka murdnud Tšernjavski: võlts oleks öelda, et jäi varu Maa Elu Kümneid tonne maasikaid jääb põllule mädanema (25) Suve alguse ilm soosis turbatootjaid Mida valitsus lubas, mida piiras? Köögiviljaturvast müüakse viimase kümnendi parimas tempos Võrumaa taludest leiab kelgukoeri, suitsusaunu ja toredat pererahvast Parimad nipid maasikate tervislikuks säilitamiseks Mee värvus sõltub miljonist pisiasjast Angervaks on niitude kuninganna Kesksuvi sobib seemnete külvamiseks Kunagisest jõukast Harjumaa karjakasvatustalust sai talurestoran Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: edaspidi jagatakse raha ja inimesi teisiti

2 min lugemist
  • Saksamaast saab Euroopa Liidu eesistuja koroonakriisi ajal
  • Uue rändekriisi vältimiseks planeeritakse reforme
  • Peamine eesmärk on viiruse alistamine ja majanduse taastamine
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Juuli algusest võttis eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus üle Saksamaa. Tegelikult on Saksamaa muidugi «alaline» eesistuja, sest tema kaal ELi eelarvesse sissemaksjana on lihtsalt nii suur. Oma ideedele või plaanidele Euroopas toetust otsides polegi tihtipeale tähtis, kas sind toetab eesistujana näiteks Horvaatia, loeb Berliini arvamus.

Tundub, et Euroopal on vedanud, et koroonakriisi väljatuleku ajal võtab eesistumise üle just Euroopa suurima majandusega riik. See sisendab lootust, et ühenduse liikmesriigid saavad kiiremini vee peale. Koroonaviiruse kriisi tagajärgedest ülesaamine ning majanduslik ja sotsiaalne taastumine on Saksamaa prioriteet. Tegelikult on Berliin sellega alustanud muidugi juba varem ja taastusfondi põhimõtetes kokkuleppimine sai vaatamata erimeelsustele teoks.

Berliini ees seisab ka ühenduse pikaajalise, 2021.–2027. aasta eelarve kiire koostamine ning seda koosmõjus taastusfondiga. Majanduste taastumine, koondumine ja konkurentsivõime on peamised eesmärgid, milleks soovitakse suurendada investeeringuid. Seda eriti digitaalset arengut ja keskkonda silmas pidades.

Seda, et viirus pole veel kuhugi kadunud, adutakse ka järgmise kuue kuu planeerimisel ja esmase ülesandena deklareeritakse viiruse alistamist. Inimeste ja kaupade vaba liikumise taastamine Euroopa Liidus ning Schengeni alas piirangute kaotamine on need eesmärgid, mis tagavad ELi aluspõhimõtete kehtimise. Normaalse olukorra taastamine ühenduse sees aitab naasta ka piiriületuste ja viisade väljastamise juurde.

juhtmõte

Parem üksteise toetamine ja kiirelt korraldatavad kaitsevarustuse ühishanked on edaspidi osa plaanist.

Kuna EL ei olnud ilmselgelt valmis koroonakriisi ohjeldama, on meie kõigi huvides, et edaspidi oleks liikmesriigid sellisteks vapustusteks paremini valmistunud. Parem üksteise toetamine ja kiirelt korraldatavad kaitsevarustuse ühishanked on edaspidi osa plaanist.

Üks ilmselt kirgikütvamaid reforme tõotab tulla varjupaiga süsteemi muutmine. 2015. a toimunud rändekriisi kordumise välistamiseks planeeritakse kannapööret. On eriti märgiline, et see toimub just Saksamaa eesistumise ajal. Kuna me ei tea ka pandeemia täpset mõju rändesurvele, on valmistumine möödapääsmatu.

Kui praegu võetakse varjupaigataotleja vastu ja pärast seda saab inimene sama hästi kui kogu ELis vabalt ringi liikuda, siis uue plaani järgi toimub menetlus kohe. Kohustuslik suunamine transiittsooni ja piiril tehtav varjupaigamenetlus tagab parema ülevaate tulijatest ning vajadusel kiirema tagasisaatmise. Osa plaanist on ka varjupaigataotlejate jagamine liikmesriikide vahel.

Kindlasti on inimeste kontrollimine otse piiril Eesti huvides ja aitab vältida viie aasta taguseid tõmblusi. Praegu veel inimeste jagamise valemist ei räägita, kuid selle kujunemisel tuleb kahtlemata silma peal hoida, sest 2015. aasta esialgne plaan oli Eesti suhtes väga ebaproportsionaalne.

Üldiselt on Saksamaa plaan ELi eesistujana Eesti huvides, kuid loomulikult ei saa see tähendada kõigi algatuste automaatset toetamist. Hoiatav näide on taastusfondi jagamise valem, kus riigid, kelle rahandus oli paremas olukorras, said vähem raha kui need, kes olid aastaid võlgu elanud.

Seotud lood
08.07.2020 10.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto