Sisukord
Majandus
Tänane leht

Majanduse lühiuudised

2 min lugemist
Euroopa Kohus otsustas Volkswageni juhtumis, et tarbija saab ettevõtte peale kaevata selle riigi kohtus, kus kahju tema jaoks sündis ehk kus ta auto ostis. Volkswagen lootis kõiki kaebusi menetleda Saksamaa kohtutes, kuid nüüd näib, et teda võib oodata kohtutee eri riikides. FOTO: Volkswagen

Eestlased saavad Volkswagenilt raha nõuda

Euroopa Kohus otsustas Volkswageni juhtumis, et tarbija saab ettevõtte peale kaevata selle riigi kohtus, kus kahju tema jaoks sündis ehk kus ta auto ostis. Volkswagen lootis kõiki kaebusi menetleda Saksamaa kohtutes, kuid nüüd näib, et teda võib oodata kohtutee eri riikides. Austria tarbijakaitseorganisatsioon kaebas Volkswageni kohtusse ja nõudis 574 autoomaniku tarbeks 3,6 miljonit eurot kahjutasu. Põhjendus seisnes selles, et emissioonipettuse tõttu oli auto makstud hinnast palju vähem väärt. Nüüd hakatakse asja arutama Austria kohtus. Küsimus on nn emissiooniskandaalis, mis lahvatas 2015. aastal, kui selgus, et Volkswagen on emissiooninäitudega manipuleerinud. Paljudes riikides, näiteks Saksamaal, on klientide jaoks tegu olulise küsimusega, sest iga auto saab külge eri värvidega nn keskkonnakleepsu ning halbade emissiooninäitudega masinatel pole õigus paljudesse linnadesse sisse sõita. Der Spiegel

Valitsus kinnitas Alexela 37-miljonilise laenu

Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus kinnitas Alexela 37-miljonilise käibe- ja kapitalilaenu põhitingimused. Mai lõpus ütles Alexela tegevjuht Andreas Laane BNSile, et kontsern taotleb KredExilt laenu Kiviõli Keemiatööstuse ja teiste kontsernisiseste ettevõtete toetuseks. Laane sõnul läheb raha vaja tulevasteks investeeringuteks, mis jäävad järgmisse aastasse. Riik on eraldanud lisaeelarves 300 miljonit eurot strateegiliselt tähtsate ettevõtete toetamiseks. BNS

Reuters: lisandub kaks euroriiki

Euroopa Liit on valmis liitma Bulgaaria ja Horvaatia nn ERM-2 programmi, mis tähendab, et nad võivad euro kasutusele võtta juba kolme aasta jooksul. See oleks esimene euroga liitumine alates 2015. aastast, mil euroga liitus Leedu. Praegu on euro kasutusel 19 riigis. Reuters

Valitsus annab üürilise üle rohkem võimu

Valitsus toetas neljapäevasel istungil justiitsministeeriumi algatatud võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, millega saab üürnikult tulevikus nõuda leppetrahve ning lepingu senise kolme kuu asemel kahe kuuga üles öelda. Täpsemalt on üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral. Lisaks kaob muudatustega eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamises. BNS

Swedbank nimetas ametisse Balti panganduse juhi

Swedbank nimetas Balti panganduse juhiks Jon Lidefelti, kes on selles ametis töötanud kohusetäitjana alates detsembrist. Balti panganduse juht allub Swedbanki tegevjuhile Jens Henrikssonile ning formaalselt astub ta ametisse 1. augustil. BNS

Euroopa Liit kiitis heaks veokijuhtide seaduse

Euroopa Parlament kiitis heaks mobiilsuspaketi nime kandva maanteetranspordi reformi, millele on vastu Balti riigid ja veel kuus liikmesriiki. Muudatuste eesmärk on panna piir konkurentsimoonutustele maanteetranspordis ja tagada sõidukijuhtidele paremad puhketingimused. Kõige vastuolulisem on reegel, mis nõuab veokitelt naasmist riiki, kus nad on registreeritud, iga kaheksa nädala tagant. Lääneeurooplaste sõnul on kohustuslik naasmine vajalik võitlemaks tavaga registreerida fiktiivseid transpordifirmasid madala maksumääraga riikides. Vastu olevad riigid toovad esile, et see jätab äärealade veoettevõtjad halvemasse seisu ning suretab nad välja. Leedu peaminister teatas, et kaebab otsuse Euroopa Kohtusse. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Eesti pole veel kohtusse pöördumist otsustanud. BNS

Seotud lood
09.07.2020 11.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto