Sisukord
Arvamus
Postimees
13.07.2020
Eesti ERMil miljon eurot puudu (5) Eesti lühiuudised Maanteeamet sõdib sõidueksamiaja müüjatega (4) Paadunud kelm tegutseb jälle (2) Aiarebaste nunnutamine võib lõppeda raske haigusega Majandus Renditööandjad nõuavad riigilt seadusemuudatusi (8) Majanduse lühiuudised Kaubavahetus vähenes järsult ka maikuus Eesti veofirmad ei kipu enam Venemaale tankima (3) Välismaa VIDEO ⟩ Naabreid hirmutab lätlaste kummaline sõidukultuur (75) Automaksu kehtestamine ajas leedulased vihale (2) Trump päästis vana sõbra vanglast PILTUUDIS ⟩ Poola valis presidenti Kuberneri vahistamisele vastati meeleavaldustega Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: tööjõurent kontrolli alla (1) Henri Zeigo: hiinameelne ülikool (3) VÄITLUS ⟩ Kas lobistidele peaks tegema kohustusliku registri? (1) Indrek Koppel: valmistudes teiseks laineks – Iisraeli õppetunnid (10) Sergei Metlev: Facebooki surm (1) Heinrich Suik: energeetika varustatuse vähikäik (3) Kultuur Pärast kriisi tagasi piraadilaeval Eluvett ja surmarüübet Elevandi kõrtsist Sport Spordi lühiuudised Rallitest vajab planeerimist ja koostööd, kuid on sõitja arenguks ülioluline Mercedes rõõmustas, Ferrari kurvastas Eesti vormelitalent teeb karjääri tiimijuhina Tartu Lastel tuli koroonaproovide pärast loobuda kingitud kõnnirobotist Liiga suureks peetav kool läheb ikka remonti Oma Manhattan jääb tartlastele vaid unistuseks (2) Raadil kostis jälle vikati luiskamist ERM koondab sügisel töötajaid ja vähendab lahtiolekuaega Emajõgi tõi kokku palju rahvast Tartu lühiuudised Raju lõhkus tuuliku ja autoklaasi Vorbusest saab Tartu uus linnajagu Kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja: ma ei ole tulnud siia asutust kinni panema Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: tööjõurent kontrolli alla

2 min lugemist
  • Riigil puudub teadmine, kui palju vöörtöölisi on Eestisse renditud
  • Kesk-Euroopa tööjõurendi firmadel on kerge Eestis makse vältida
  • Tööjõu rentimine laieneb kiiresti ja vajab selget reguleerimist
Politsei ning Maksu- ja Tolliamet korraldasid reidi ehitusele, tabamaks võõrtööjõudu. FOTO: Tairo Lutter

Tööjõurent on kuum teema. Kui sisestada see sõna otsingumootorisse, siis tuleb igal lehel kümne vastuse kohta seitse samasisulist reklaami. Kui otsida sõnaga «tööpakkumised» või «personaliotsing», on reklaame lehel vaid kaks-kolm.

Renditööjõul on tööandja silmis töötajate palkamisega võrreldes mitmeid eeliseid. Pole vaja muretseda uute töötajate värbamisega seotud ajakulu ja asjaajamise pärast (tööluba jms) ning tööjõuvajaduse hooajalise kõikumise ja töötaja koondamiskulude pärast, kui turuolukord peaks ootamatult muutuma.

Nende tegurite tõttu on renditööjõud tööandjale ka odavam kui ise töötajat palgata. Kuid lisaks pakub tööjõurent võimalusi hämara skeemitamisega teenust odavana hoida. Postimehe tänastel majanduskülgedel on ülevaade sulitempudest, mida renditööjõuäris harrastatakse, alates maksudest kõrvale hiilimisest ja lõpetades hooajatöölisena riiki tulnud inimeste rakendamisega mittehooajalistel töödel.

Skeemitamiseks on ära kasutatud Euroopa Liidu põhimõtet kaupade ja teenuste vabast liikumisest liidu sees. Riikide elatustaseme erinevuse tõttu liigub tööjõud liidu sees (ning Venemaalt ja Ukrainast) üldiselt idast läände. Tööjõurent on selline kummaline valdkond, kus teenusepakkujad justkui suudavad tulusalt nihutada tööjõudu läänest itta, näiteks Poolast Eestisse. Üldisi majandusseaduspärasid arvestades on selline liikumine sama, kui vesi hakkaks voolama orust mäkke. Kui see siiski juhtub, on selge, et miski pole õige.

Kui traditsioonilise töösuhte puhul on kaks osalist – tööandja ja töövõtja, ning maksimaalselt kaks maksuametit (kui osalised on eri riikide residendid), siis tööjõurendi puhul on protsessis kolm osalist: tööjõurendi teenust kasutav ettevõte, seda pakkuv ettevõte ja renditöötaja. Kui need kõik on eri riikidest, hajub maksukohustus juba kolme riigi vahel ja võimalused kõrvale hiilimiseks on tunduvalt suuremad.

Arvestades tööjõurendisektori hoogsat arengut, on kindlasti tegemist täiendavat reguleerimist vajava valdkonnaga, et kontrollida sisserännet ja maksulaekumisi.

Lisaks laekumata maksudele on tööjõurendil riigi jaoks seegi varjukülg, et raske on saada täpset ülevaadet, kui palju võõrtööjõudu riigis tegelikult on. Eesti puhul erinevad hinnangud lausa kümme korda, tuhandest kuni kümne tuhandeni. Arvestades tööjõurendi­sektori hoogsat arengut, on vaieldamatult tegemist täiendavat reguleerimist vajava valdkonnaga, et kontrollida sisserännet ja maksulaekumisi.

Ei saa öelda, et probleemi poleks teadvustatud. 1. juulist hakkas kehtima seadusemuudatus, mis paneb vahetule tööandjale kohustuse kontrollida, kas tema juures töötaval inimesel on õigus Eestis töötada seda laadi tööl, lisaks kohustab see ka tööjõurendifirmasid (olgu nad Eestist või mujalt) registreerima kõik Eestisse renditud töötajad maksuametis tulumaksu arvestamiseks. Muudatused peaksid võimaldama senisest paremat kontrolli tööjõu legaalsuse ja maksukohustusest kinnipidamise üle.

Seadusi võib küll vastu võtta, kuid kas neist kasu on, sõltub inimeste seaduskuulekusest ja riigi võimest kehtestatud nõuete täitmist ka tõhusalt kontrollida. Kui ümbrikupalkade vastu võitlemisel võib kasu olla töövõtja teadlikkuse kasvatamisest, et see kahjustab ta pikaajalisi huvisid, siis renditööjõuga skeemitamise vastu aitab siiski ilmselt kõige paremini riigi võime järelevalvet tagada.

Seotud lood
11.07.2020 14.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto