Indrek Koppel: valmistudes teiseks laineks – Iisraeli õppetunnid

Iisraeli politseinikud aprillis 2020. FOTO: AMMAR AWAD/REUTERS

Koroonaviiruse teiseks laineks tuleb valmistuda juba praegu. Iisraelis on see kätte jõudnud ja sealsest olukorrast ning tegutsemis-strateegiast annab ülevaate Iisraelis Weizmanni instituudis järeldoktorantuuris õppiv molekulaarbioloog Indrek Koppel.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Teadlasena olen õppinud kõrgelt hindama varasemat kogemust. Viibin praegu pikemalt Iisraelis ja jälgin igapäevaselt kohalikke uudiseid, kus on ärevaks teemaks koroonaviiruse teise laine lahtihargnemine. Meil oleks siinsest üht-teist kõrva taha panna. Iisrael on hetkel küllap parimaks näiteks riigist, kus esimese lainega suurepäraselt toime tuldi, ent piirangute leevenedes viirus raevukalt tagasi tuli. Mis siis juhtus?

Kõigepealt vaatame tagasi esimese laine aega. Mitmed asjaolud mõjuvad koroonaviiruse levikule Iisraelis soodsalt: intensiivne lennuliiklus, üldine suur asustustihedus, n-ö vahemerelised suhtlusmallid. Lisaks on mängus kohalikud ühiskondlikud eripärad: mõneti paralleelses reaalsuses elavad haredi ehk ultraortodokssed juudid on tuntud oma vastuseisu poolest Iisraeli ühiselu kokkulepetele ja ei pane imestama, et just nende kogukondades on viiruse levik olnud kiireim.

Kõigele vaatamata suudeti levikule piir panna, suuresti tänu tõhusale nakatunute jälgimise ja eraldamise süsteemile leviku algfaasis. Välisriikidest sisenejate piiramisel oli Iisrael üks kiiremini reageerijaid ning ka riiklike liikumispiirangute kehtestamine osutus tagantjärele küllalt hästi toimivaks, kuigi esiti näis sündmuste arengust pisut maha jäävat. Detailidesse minemata võib öelda, et piirangud olid küllalt sarnased meie omadega.

11.07.2020 14.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto