R, 9.12.2022

Heinrich Suik: energeetika varustatuse vähikäik

Heinrich Suik
Heinrich Suik: energeetika varustatuse vähikäik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Kõrgepingemast.
Kõrgepingemast. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui omal ajal sai komandeeringus käidud suurtes Siberi elektrijaamades, siis oli peainseneri kabinetis kaks elektrienergia näitajat: toodang-võimsus (MW) ja sagedus (Hz). Nende kahe näitaja järgi juhtis peainsener jaama. Kuna Siberis oli (on) suur elektrisüsteem, oli suhteliselt lihtne hoida vajalikku koormust ja sagedust. Koormuse olulisust on lihtne mõista igal inimesel, aga sagedusel (50 Hz) on see tähtsus, et kui see kõigub, siis jäävad seisma nii elektrimootorid kui ka elektroonika. Suur süsteem – nii tuuma-, hüdro- ja suured elektrijaamad – tagab elektrivõrkudes stabiilse sageduse.

Lugedes Eleringi juhatuse esimehe artiklit «Balti energiakoostöö», jääb märkimata, et Balti riikides tagab praegu stabiilse sageduse Venemaa suur süsteem. Kiire plaanitud ühinemine Mandri-Euroopaga või Skandinaavia elektrivõrkudega on sarnane õõtsuva soo peale rajatud teega. Mandri-Euroopas on elektripuudus ja Skandinaavia toetub samuti Soome kaudu Vene süsteemile (Norra hüdrojaamad veidi kergendavad olukorda). Aga nagu lähiminevik näitas, on oma riigi nahk kõige ligemal.

Geograafiliselt moodustavad kolm Balti riiki ja Kaliningradi oblast ühe piirkonna ja neid seob ka elektrienergia varustatuse ühtsus. Kaliningradi oblastit võib kujutada ette kui saart: tagada stabiilse sageduse ise võib ju lühiajaliselt, katseliselt, aga et oblast oma miljonilise elanikkonnaga jääks elektrivarustuse seisukohalt omaette pikemaks ajaks, see kuulub soovunelmate valdkonda. Küll ta liitub mõne naabri süsteemiga. Kui juba Saksamaa hakkab saama Vene gaasi merealuse torustiku kaudu, siis ilmselt tehakse elektrileping mõne naabriga. Kui pisiriikide valitsused on saamatud ja abitud, siis suurriik leiab teised võimalused.

Astravetsi tuumajaama vastu sõdimine ei ole ilmselt perspektiivne, käiku läheb see niikuinii. Eesti ostab elektrit Venemaalt läbi Leedu ja Soome ning maksab elektri ülekande hinda, kuigi meid läbivad Vene kõrgepingeliinid. Ju see valitsuse hirm Vene poliitika ees on nii suur, et ollakse nõus doteerima Leedut ja Lätit, makstes elektriülekande eest.

Praegu tundub, et elektritootmist juhivad abitud poliitikud, mitte asjatundjad ja pragmaatilised ärimehed. Asjatundjaid on Tallinna Tehnikaülikoolis piisavalt, aga nad on kas vait või neid ei võeta kuulda.

Märksõnad
Tagasi üles