Eesti teadlased lahendavad ema ja loote ohtlikku konflikti

Kaspar Ratniku ja kolleegide töö tulemusena valmis uus test, mis lubab preeklampsia teket ennustada palju tõhusamalt. FOTO: Remo Tõnismäe

Kaks värsket teadustööd, millest üks valmis täielikult Eestis ja teine Eesti teadlaste osalusel, aitavad oluliselt kaasa raske rasedusaegse haiguse preeklampsia ennetamisele.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Preeklampsia on haigus või häire, mis esineb maailmas küll vähem kui kümnel protsendil rasedatest, kuid võib halvemal juhul kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii emale kui ka lapsele. Haigus avaldub üldjuhul raseduse kolmandal trimestril, kui ema organism ei suuda enam rasedusaegsete muutustega kohaneda ning tema immuunsüsteem hakkab loodet ründama.

«Vererõhu tõus on tavaliselt esimene kliiniline sümptom, mis viitab preeklampsia avaldumisele. Vererõhu äkiline tõus ja sellest tekitatud tüsistused viivad enamikul juhtudel kõige ohtlikumate preeklampsia tüsistusteni: ajuverejooks, nägemishäired, krambid. Võib tekkida kopsuturse ja maksa- või neerupuudulikkus. Sageli avalduvad rasked tüsistused väga kiiresti, ehkki ema tervis on seni olnud hea. See teebki preeklampsiast salakavala ja ohtliku haiguse,» iseloomustas Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst ja teadusajakirjas Journal of Applied Laboratory Medicine avaldatud uuringu üks autoritest Kristiina Rull.

13.07.2020 15.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto