Sisukord
Arvamus
Postimees

Juhtkiri: liberaalse demokraatia kaotus

2 min lugemist
  • Poola on pärast presidendivalimisi lõhestunud
  • Valimiste tulemus on kaotus liberaalsele demokraatiale
  • Duda vastasseis Brüsseliga võib edasi jätkuda
Poola president Andrzej Duda näitamas pühapäeva õhtul Łowiczis kätega võidumärki pärast edukat esimest hääletusvooru, kus teda toetas üle 40 protsendi valijatest. FOTO: Petr David Josek/AP/Scanpix

Kuigi Poola presidendivalimiste järel palju justnagu ei muutugi – jätkab ju ametisolev president teisel ametiajal –, on tulemused siiski märkimisväärsed, sest väljendavad süvenevat vastandumist, mis on demokraatlike riikide valimistel ilmnenud juba mõned head aastad.

Pärast valimiste esimest ringi ametisoleva presidendi Andrzej Duda vastaskandidaadiks tõusnud Rafał Trzaskowski ütles, et Poola rahval on valida kas avatud Poola või rahvast lõhestava juhi vahel. Pühapäevased valimised näitasid, et rahvas ongi lõhestunud, sest hääled jagunesid kahe kandidaadi vahel üsna tasavägiselt. Avatud Poola eest seisnud Trzaskowski sai 48,8 protsenti, valitseva Õiguse ja Õigluse Partei toetusega Duda aga 51,2 protsenti ja osutus tagasivalituks.

Poliitilise olemuse poolest ei erinenud Poola presidendivalimised oluliselt Brexiti referendumist või Trumpi ja Clintoni duellist neli aastat tagasi. Kõigil neil juhtudel on olnud vastamisi kaks põhimõtteliselt erinevat väärtussüsteemi: avatust ja vähemuste õigusi toetav liberaalne maailmavaade ning rahvuslust ja traditsioonilisi väärtusi kaitsev konservatiivne maailmavaade.

Sarnased on kõigil neil juhtumitel ka ühe või teise valiku poolt hääletanute profiilid. Liberaalse Trzaskowski poolt on palju nooremaid inimesi, samuti suurlinnade elanikke. End katoliiklike väärtuste kaitsjana esitlenud Duda poolt hääletasid rohkem vanemate põlvkondade esindajad, eriti maapiirkondades. Kuigi Duda on oma ametis parandanud just pensionäride majanduslikku olukorda, on tema vastaseid ka põlvkonnas, kes võitles Poolale välja vabaduse 30 aastat tagasi. Maailmavaateline veelahe ongi sarnane sellega, mis ilmnes ka Brexiti ja Ühendriikide presidendivalimiste puhul.

Sarnasusi arvestades tuleb Poola presidendivalimiste tulemust pidada järjekordseks kaotuseks veel viis aastat tagasi poliitiliseks peavooluks olnud liberaalsele demokraatiale, mille vastu protesteerisid toona veel nõrgana tundunud parempopulistlikud liikumised.

Trzaskowski lubas, et ei lase presidendiks saades läbi õigusriigi õõnestamist ning kasutab oma vetot selliste seaduste vastuvõtmisel, Duda seda tegema ei hakka.

Paraku toovad salajased valimised välja valijate tegeliku tahte, mida paljud arvamusküsitlustes väljendada ei julge. See on ilmselt peamine põhjus, miks parempopulistlikud kandidaadid on maailmavaateliste valimiste eel alati paistnud nõrgemana, kui nad tegelikult on.

Igal juhul saab Õiguse ja Õigluse partei Duda võitu esitleda kui usaldushääletust oma poliitilisele joonele. Kuigi protsentuaalselt oli vastaskandidaatide tulemus üsna tasavägine, tähendab see siiski ligi 500 000 hääle suurust vahet. Ehkki opositsioon saab mõnevõrra apelleerida asjaolule, et tänu võimupartei toetusele oli Duda eelisseisus, näitab viimase kolmekümne aasta kõrgeim valimisaktiivsus (koroonaohust hoolimata), et mõlemad pooled tajusid hääletuse väärtuspõhist olemust ja kaalukust moraalses mõttes.

Tulemused on kindlasti pettumus Brüsseli jaoks, kes on kritiseerinud Poolat õigusriigi põhimõtetest taganemise eest. Trzaskowski lubas, et ei lase presidendiks saades läbi õigusriigi õõnestamist ning kasutab oma veto­õigust selliste seaduseelnõude vastuvõtmisel. Duda seda tegema ilmselt ei hakka ja nii võib ennustada ka vastasseisu jätkumist Brüsseliga. Kui tema teine ametiaeg viie aasta pärast lõpeb, võib Poola olla juba hoopis teistsugune riik.

Seotud lood
13.07.2020 15.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto