Sel aastal valiti Eesti parimaks toiduaineks Premia mango-passionivilja koorejäätis, mis pälvis Toiduliidu konkursil ka parima magustoidu hõbemärgi.

Kuidas saab koorest jäätis ja kuidas pannakse jäätise sisse moos? Ja kas tõesti aru ei saa, kui jäätises on 40 protsenti vähem suhkrut kui teistes jäistes maiustes?

„Ei saa! See oligi meie eesmärk,” kinnitas Maa Elule jäätisevabrikus ekskursiooni teinud Premia Tallinna Külmhoone juhatuse esimees Aivar Aus. „Arendasime seda toodet umbes aasta aega ja proovisime igasuguseid variante. Jõudsime jäätiseni, mis meie kogemusel on klientidele kõige vastuvõetavam. Sest jäätisel peab ikkagi olema magus maitse. Seda hirmu ka pole, et jäätis paksuks teeb, sest seda ei pea ju sööma liitri kaupa.”

Jäätisevabrikus lisatakse 39–40% rasvasisaldusega rõõsale koorele lõssipulbrit, vadakut ja lahjendatakse veega. Segu pastöriseeritakse, homogeenitakse ja pumbatakse suurtesse mahutitesse, kus seda kolm tundi veel separeeritakse. Fotol olevates mahutites on jäätisesegu veel +4 kraadi juures. Mahutitest pumbatakse segu edasi friiserisse, kus jäätis jahutatakse –3 kraadini. Aivar Aus selgitab, et sel temperatuuril on jäätis pakkimiseks kõige sobivama konsistentsiga. Friiseris segu ka õhutatakse ehk segule lisatakse 100–120% õhku ehk liiter jäätist kaalub umbes 480 g. Aus lisab, et seega on nad nagu heas mõttes õhumüügi spetsialistid, kuid just õhuline konsistents aitab jäätise maitset esile tuua ja teeb selle söömise mugavaks. FOTO: Madis Veltman/Postimees
Friiserist tulev –3kraadine jäätisesegu on pakendamiseks sobivaim. Jäätisevabriku vilunud töötajad suudavad jäätise kartongpakendisse pakendada ühtegi tilka raisku laskmata. Moosi lisamine jäätisesegusse toimub hetk enne pakendamise lõppu. Spiraalse nirena moosi jäätise sisse segav mehhanism on Premias enda tarbeks välja arendatud: valgest torust tuleb pakki jäätis, punasest lisatakse moos. FOTO: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics
Mango-passionivilja koorejäätise eriline maitse tuleb vaniljejäätisele lisatud moosisegust. Uue maitse väljatöötamise aeg on erinev, kuid selle tootega katsetati 5–6 moosi maitset. Aus lisab, et uue jäätisega tehtav tootearendustöö võtab aega 3–12 kuud. FOTO: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics
Pärast pakendamist läbib jäätis metallidetektori, et vältida metalliosakeste sattumist pakendisse. Seejärel prinditakse pakendile parim enne kuupäev. FOTO: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics
Edasi liiguvad pakendatud jäätised külmatunnelisse, kus need pöörlevad 40–50 minutit. FOTO: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics
Külmatunneli temperatuur on 37–40 miinus­kraadi. FOTO: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics
Pärast külmatunnelis „karastumist” läheb jäätis 72 tunniks lattu seisma. Selle ajaga saavutab jäätis parima kvaliteedi ja struktuuri. FOTO: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics
Ja valmis ta ongi! Premia Tallinna Külmhoone juhatuse esimees Aivar Aus koos auhinnatud jäätisega. FOTO: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics
2019. aastal toodeti Premias 5000 tonni jäätist, aga siis ei soosinud ilm jäätisesöömist. 2018. a toodeti 6500 tonni. Mullu toodeti Eestis Statistikaameti andmetel üldse kokku 8780 tonni jäätist. FOTO: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics