Bokashi-tehnoloogia on tuleviku mahetootmisvõimalus

Bokashi’ga eeltöödeldud biojäätmed võib kaevata maasse, lisada kompostihunnikusse, sööta loomadele või vihmaussidele. FOTO: Erakogu

Bokashi-tehnoloogia oli esialgu segu, mis oli valmistatud riisikliidest, rapsiseemnejahust, riisikoorest, suhkruroomelassist ja millele lisati efektiivseid mikroorganisme. Bokashi-tehnoloogia aitab orgaanilist ainet fermenteerida efektiivsete mikroorganismide abil.

Pärast sellist eeltöötlust saab biojäätmed väga kiiresti kompostiks muuta või mullaga siduda.

Sellele eelneva efektiivsete mikroorganismide (EM) tehnoloogia töötas Jaapanis Okinawas Ryukyuse ülikoolis 1970. aastatel välja professor Teruo Higa. Ta soovis vähendada põllumajanduse sõltuvust kunstlikest kemikaalidest, väetistest ja pestitsiididest. Algul isoleeriti mikroobid eri ökosüsteemidest ja siis segati omavahel. Uus tehnoloogia edu ei saavutanud ja seetõttu osa mikroobe eemaldati segust. Tegemist on kollakaspruuni värvi lahusega, mille pH jääb alla 3,5 ja millele on iseloomulik magushapu fermenteeritud lõhn.

EM on segu kasulikest looduses olevatest mikroorganismidest, nagu fotosünteetilised bakterid (Rhodopseudomonas palustris ja Rhodobacter sphaeroides), laktobatsillid (Lactobacillus plantarum, L. casei ja Streptococcus lactis), pärmid (Saccharomyces spp.) ning aktinomütseedid (Streptomyces spp.). Efektiivsete mikroorganismide elutegevuse tulemusena tekivad mulda aminohapped, nukleiinhapped, bioaktiivsed ained ja suhkrud, mis imenduvad otse taime. Teaduskatsed on näidanud, et EMi kasutamisel on suurenenud taimede idanevus, saagikus ja viljade kvaliteet.

On kaks tüüpi bokashi-tehnoloogiat. Aeroobse bokashi korral toimub käärimine kõrgel temperatuuril koos õhu juurdepääsuga, anaeroobse tehnoloogia korral kääritatakse madalal temperatuuril suletud anumates.

Aeroobne bokashi

Aeroobset bokashi’t kasutatakse nagu maheväetist. Selle valmistamiseks läheb vaja suure toitainesisaldusega materjale (loomasõnnik, sojaoajahu, õlikoogid, kalajahu, kondijahu jne), väikese toitainesisaldusega materjale (nisuaganad, puutuhk), tükeldatud nisupõhku (10% kogu mahust), puhast vett (umbes 30% kogumassi kuivkaalust), efektiivsete mikroorganismide 1–3protsendilist vesilahust ja melassi 1–3protsendilist vesilahust.

Valmistamiseks sega hoolega kõik tahked komponendid. Lahusta vees melass ja lisa efektiivsed mikroorganismid. Saadud vedelik vala aeglaselt segades tahkele massile. Lõpliku massi veesisaldus peaks jääma 40–50 protsendi vahele. Pane saadud mass kuivale põrandale 30–50 cm kõrgusesse hunnikusse ja kata õlgedest matiga, nii et oleks tagatud õhu juurdepääs. Segu peab olema kaitstud otsese päikesevalguse ja vihma eest.

Fermenteerimiseks kulub umbes nädal. Sel ajal peab temperatuur jääma alla 50 kraadi, temperatuuri ja õhustatust soovitatakse regulaarselt kontrollida.

Anaeroobne bokashi

Üks anaeroobse bokashi näidisretsept: 40 kg tükeldatud nisupõhku, 15 kg õlikooki, 15 kg kalajahu, 20 liitrit vett, 200 ml EMi ja 200 ml melassi.

Lahusta melass vees ja lisa efektiivsed mikroorganismid (EM). Vala vedelik eelnevalt segatud tahketele komponentidele ja sega ühtlaseks massiks. Anaeroobse bokashi fermenteerimisaeg õhukindlalt suletud nõus on 2–3 nädalat. Seda kasutatakse orgaanilise väetisena, toidulisandina looma- ja kalakasvatuses ning köögijäätmete komposteerimiseks.

Lisaks töödeldud biojäätmetele saab fermenteerimise käigus vedelväetist – bokashi-teed, mida võib lahjendatuna tarvitada taimede kastmiseks ja väetamiseks.

Aeroobsest bokashi’st saab teha efektiivsete mikroorganismide mudapalle, mida on hea kasutada reovee (eriti mudase jõe, tiigi või järve) puhastamiseks. Mudapallid lähevad veekogu põhja ja säilivad seal pikemalt kui aktiveeritud efektiivsete mikroorganismide lahus.

Mis on bokashi?

Bokashi’ga eeltöödeldud biojäätmed võib kaevata maasse, lisada kompostihunnikusse, sööta loomadele või vihmaussidele. FOTO: Shutterstock

•       Bokashi on Aasiast pärit meetod, kus biomaterjal kääritatakse hapnikuta ja happelises keskkonnas, kasutades mikroorganisme.

•       Jäätmete töötlemiseks kasutatakse topeltpõhja ja -kraaniga plastämbrit, kuhu biojäätmetega kihiti lisatakse bokashi-kliid. See on mikroorganismidega nakatatud kuiv puru, mis on tavaliselt tehtud nisukliidest, kasutatud kohvipurust või saepurust.

•       Kui ämber täis, pressitakse materjal kokku, et võimalikult vähe hapnikuauke jääks, ja suletakse vähemalt kaheks nädalaks, mille jooksul mikroorganismid tarbivad biomaterjalis sisalduvaid suhkruid ja käivitavad fermenteerimise.

•       Bokashi’ga eeltöödeldud biojäätmed võib kaevata maasse, lisada kompostihunnikusse, sööta loomadele või vihmaussidele.

Seotud lood
15.07.2020 17.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto