R, 27.05.2022

Malaariat kanda võivaid sääski leidub Eestiski

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Malaariat kanda võivaid sääski leidub Eestiski
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Malaariat kanda võivaid sääski leidub ka Eestis, kuid viimased omamaised malaaria- ehk halltõve juhtumid on jäänud möödunud sajandi keskpaika.
Malaariat kanda võivaid sääski leidub ka Eestis, kuid viimased omamaised malaaria- ehk halltõve juhtumid on jäänud möödunud sajandi keskpaika. Foto: Toomas Huik/Postimees

Helsingi ülikooli teadlased avastasid Soome sääskede populatsiooni, kaardistades mitmes Lõuna-Soome piirkonnas uue sääseliigi Anopheles daciae, keda peetakse võimalikuks malaariakandjaks. Malaariat kanda võivaid sääski leidub ka Eestis, kuid ühtki haigusjuhtumit pole registreeritud eelmise sajandi keskpaigast.

Helsingi Ülikooli doktorant Lorna Culverwell selgitas, et leid ei tähenda, et soomlased peaksid muretsema malaaria pärast. „Kuna malaaria pole Soomes praegu endeemiline, pole põhjust paanikaks,” täiendas Culverwell.

Putukateadlane ja loodusfotograaf Urmas Tartes sõnas, et tegu on tõesti uue liigiga Soome faunas ja see tähendab, et neid sääski võib leiduda ka Eestis.

Tartese sõnul on aga oluline teada, missugust malaariat need sääsed on võimelised edasi kandma. „Malaariatüvesid on maailmas neli tükki ja ka Eestis on olnud omamaine maalaria, mida nimetati halltõveks,” rääkis ta.

Tartese selgitusel on tõestatud, et iga haigusetekitaja, mis sääski kasutab, on suhteliselt liigispetsiifiline. Seega meie enda hallasääsed, kes malaariat saaksid edasi kanda, ei kanna troopilist malaariatüve.

Viimased omamaised malaaria- ehk halltõve juhtumid jäid Tartese sõnul möödunud sajandi keskpaika. Kõik hilisemad haigestumised on olnud seotud reisidelt kaasa toodud nakkusega.

„Malaaria on meie piirkonnas pika ajalooga nähtus. Miks ta meilt kadus, selle kohta häid selgitusi pole osatud anda,” ütles Tartes.

Soomes registreeriti viimased omamaised malaariajuhtumid 1950. aastatel.

Soome sääskede kaardistamine tehti aastatel 2013 kuni 2018. Lorna Culverwell lisas pressiteate vahendusel, et siiski peaks jälgima kõiki Euroopas asuvaid sääseliike, kes on võimelised kandma patogeene, sealhulgas malaariat, sest globaalse kliimasoojenemise tõttu võivad muutuda ka troopilisi haigusi levitavate sääskede elupaigad. Tema sõnul tuletas koroonaviirus meile meelde, et peame valmis olema igasugusteks tervisega seotud hädaolukordadeks.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Reis
Maa Elu
Tagasi üles