Sisukord
Maa Elu
Postimees
16.07.2020
Eesti Eesti lühiuudised Ardo Hansson: viis miljardit on läinud rong (33) Putukaväil toob liiklusse uue mõõtme Neiuvaip ei passi vaasi Alasti mees ründas tänaval möödakäijaid Majandus Südalinna hotelliettevõtja alustab elutööga puhtalt lehelt (1) Majanduse lühiuudised Garaažist alguse saanud raamatupoe uskumatu teekond (2) Välismaa Minsk ähvardab meeleavaldajaid kriminaalkaristusega Bristoli orjakaupmees asendati protestijaga Maailma rahvastiku kahanemine lööb suurriigid vankuma (4) Välismaa lühiuudised USA ja Hongkongi suhetes lõppes üks ajastu Arvamus Juhtkiri: mida teha Hiina 6G-ga? (4) Aleksei Lotman: rumal lind ei tunne seadust (9) Riin Seema: õpetajad on haavatav liik (1) Tarmo Pikner: tandem Mart in Helme sihib peaministri kohta Evelin Poolamets: Kriitiliselt ahistamisest (38) Edward Lucas: ajaloomees Vladimir Putin (22) Boris Merilain: Vabadussammas pole suvaline rist (2) Vahur Kollom: «Appi, meile tehakse liiga!» (2) Kultuur Peeter Urbla: Iga hea film on igatsus sooja inimliku puudutuse järele Sport Roman Fosti pääses viimaks Keeniast koju, vahetult enne äralendu tuli politseile anda pistist Reis Kesk-Ameerika avastamata pärl: Nicaragua Reisi lühiuudised Maa Elu Nädala mõte: avatud talud – minge kindlasti Üleskutse: näidake oma õuetubasid! FOTOLUGU: kuidas valmib Eesti parim toiduaine? Tagamõisa poolsaarel paistab valdavalt päike Bokashi-tehnoloogia on tuleviku mahetootmisvõimalus (1) Poollooduslike niitude hooldaja on üheksa ametiga hunt Kriimsilm Malaariat kanda võivaid sääski leidub Eestiski (1) Kurgis peitub seitse vitamiini Ilmajutt: kuidas mõjub kuumus tervisele? Kuidas vähendada rohimisvaeva? Peipsi ääres saab paadis ööbida Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kuidas vähendada rohimisvaeva?

5 min lugemist
Õnneks on enamik meie aedade tüütuid umbrohte väga kasulikud ravimtaimed, teiste seas ka võilill. FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Juuli võiks aias olla mõnus kuu – imetled lilli, korjad marju ja naudid suve. Paraku tikuvad idülli rikkuma karvane võõrkakar ja teised umbrohud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seda, kes on umbrohi, võib erinevalt tõlgendada. Mulle meeldib paljude maheaianduslike raamatute (sh „Umbrohuvaba aed”) autori Bob Flowerdew’ ütlemine: „Umbrohi on taim, kes kasvab vales kohas.” Kusagil mujal võib ta ju olla ilus ja kasulikki.

Permakultuuri viljelejad on loodust jälgides omaks võtnud põhimõtte, et aias ei peaks taimede vahelt paistma musta mullapinda. Sinnapoole tasub liikuda kõigil, kes on rohimisest väsinud. Kui näiteks köögivilju ridades kasvatada, on üheaastaseid umbrohtusid ridade vahelt lihtsam kõplaga ära tõmmata, piisab, kui seda teha kevadel ja suve algupoolel kord nädalas.

Pärast varast saaki ja enne korduskülve ning tühjadel pindadel tasuks rohkem kasvatada vahekultuure, mis ei lase umbrohtudel tärgata ja kosutavad sissekaevatud haljasmassina mulda. Kuidas selleks valget sinepit, keerispead jt kasutada, uurige lähemalt Christa Weinrichi raamatust „Sega­viljelus koduaias”.

Minu peenramaa on tänavu üpris värvikas, sest koos köögiviljadega kasvavad seal saialilled ja peiulilled ning kohe on puhkemas mai lõpus külvatud (tahtsin varem, aga alles siis sain seemet) keerispeade sinised õied.

Käiguteesid ja peenravahesid olen katnud adru ja meriheinaga, need sobivad ka maasika- ja roosipeenra multšiks, hoides niiskust ja pärssides umbrohu tärkamist. Seda kraami tuleb rannast hoolega vedada, umbes 10 cm kiht on paras.

15.07.2020 17.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto