Võibolla on mõnevõrra vähe tähelepanu on pälvinud Ühiskonnauuringute Instituudi küsitlus, kus inimestel paluti anda oma hinnang, kas suuremad meediaväljaanded kajastavad poliitikat neutraalselt. Uuringu tulemus oli huvitav, sest poliitikakajastus ei ole neutraalne 56 protsendi küsitletute arvates. Siin on kindlasti mõtlemiskoht meediaväljaannete juhtidele ja teisalt kinnitab, et inimesed teevad oma otsused poliitika kajastamise kohta erinevaid allikaid kasutades.
Kuivõrd neutraalne on meedia aga poliitikas tegutsevate erakondade suhtes, on veel täiesti omaette teema. Julgen väita, et meedia ei lase väikeseid erakondi pildile ehk ligipääs on piiratud. Praktika on kinnitanud, et väiksemate erakondade poliitilistele sõnumitele eelistatakse peamiselt Riigikogus esindatud erakondade kajastamist, olgu see siis positiivses või negatiivses võtmes. Kui väiksemate erakondade reiting on olematu, siis langetatakse kuskil mingi kollegiaalne otsus ja nende poliitilisi sõnumeid ei kajastata. Meedia haaramine on osade erakondade jaoks üsna keeruline ettevõtmine ning nende seisukohad ei jõuagi lõpuks mitte kuhugi, mis sest, et esindavad erinevate ühiskonnagruppide arvamusi. Kas siin on nüüd väikeste erakondade sõnum, et «Appi, meile tehakse liiga!» Ei ole, vähenene kajastamine on igapäevane reaalsus.
/nginx/o/2020/05/20/13111149t1h04e1.jpg)
