Riin Seema: õpetajad on haavatav liik

  • Õpetaja on ka inimene ja see on suur väärtus
  • Mida heterogeensem klass, seda kognitiivselt keerukam on õpetajatöö
  • Õpetajatööle esitatud ootused peavad olema inimvõimetele kohased
TLÜ haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema, PhD. FOTO: Erakogu

Ülekantud tähenduses võib õpetajaid käsitleda haavatava liigina. Haavatava liigina defineerib Rahvusvaheline Looduskaitseliit liiki, kellel on oht välja surra, kui keskkonnatingimused ei parane või järelkasv ei suurene. Eesti õpetajate keskmine vanus on teiste riikide õpetajatega võrreldes üks kõrgemaid, kirjutab TLÜ pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti PISA tulemused on maailma tipus, kuid kas on see nii ka kümne aasta pärast, kui suur hulk õpetajaid pensionile läheb? Õpetajate käsitlemine haavatava liigina suunab analüüsima õpetajate töö ja keskkonna olemust.

Kuna õpetajate puudus tulevikus on reaalne, on loogiline mõelda läbi ka variant, et äkki polegi tulevikus õpetajat vaja. Kas ühiskond tuleks õpetaja asemel toime iseteeninduskassa tüüpi masinaga, sest iga laps ja vanem teab ise kõige paremini ja saab ise hakkama? Kas loodame sellele, et tehisintellektist arenevad pehmed ja karvased robotid, kes meie lapsi õpetavad ja kasvatavad?

Tehisintellekt suudab tänapäeval suurel hulgal andmeid töödelda ja keerukaid spetsiifilisi funktsioone sooritada, kuid tehisintellektil puudub teadlikkus iseendast. Tehisintellekt lahendab probleeme, kuid ta ei tea, millest ta räägib, tal puudub arusaam maailmast tervikuna, tal pole emotsioone, kehataju, empaatiat ega eetikat. Kõik need tehis­intellektil puuduolevad kriteeriumid on omadused, mis teevad õpetaja täiesti eriliseks ja asendamatuks iga lapsega suhtluses nii praegu kui ka kümne aasta pärast. Õpetaja tegeleb ainealaste teadmiste õpetamise kõrval ka selliste üldoskuste kujundamisega nagu tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused, enesemääratlusoskus jt. Lapsed õpivad õpetajaga kokku puutudes suhtlema teise inimesega.

Toetun õpetajatöö analüüsimisel Nobeli preemia saanud psühholoogi D. Kahnemani teooriale inimeste mõtlemisest, otsuste tegemist ja käitumisest. Kahnemani lihtne mudel kiirest ja aeglasest mõtlemisest aitab mõista õpetajatööd ja sellele esitatud nõudmisi. Mudeli järgi on inimese psüühikas kaks peamist süsteemi: süsteem 1 ja süsteem 2. Need kaks süsteemi pole ajupiirkonnad, vaid võimalikult lihtsalt esitatud teooria psüühika toimimise põhitõdedest.

Psüühiline süsteem 1 on kiire, automaatne ja töötab pingutuseta, sellesse kuuluvad kõik elu jooksul hästi omandatud oskused. Süsteem 1 suudab teha otsuseid intuitiivselt ja justkui automaatselt. Näiteks ülesanne 2 + 2 = … on selline, mille puhul vastus 4 tuleb pähe automaatselt, pingutuseta. Ka näiteks nutvat last nähes tajub tüüpiliselt arenenud inimene lapse emotsiooni ning hooliv käitumisreaktsioon sellele tekib intuitiivselt.

15.07.2020 17.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto