Sisukord
Kultuur
Postimees
17.07.2020
Eesti Kiik ja Aab lähevad Helmest mööda (58) Eesti lühiuudised Suveniiriäri tüürib pankroti poole (13) Maailma suurim purjelaevastik tuleb Tallinna Kummituslind ehmatab seenelisi Majandus Uus külm sõda? USA-Hiina pinged kuhjuvad (1) Majanduse lühiuudised BLRT viis tööjõupoliitika tõttu suurinvesteeringu Leetu (2) Apple seljatas Euroopa Liidu Kohus kuulutas ELi ja USA leppe tühiseks Välismaa Ülemkogu võib venida plaanitust pikemaks Neonatside ähvarduskirjad viisid Saksa politseijuhi vallandamiseni Välismaa lühiuudised (2) Põhja-Makedoonia kursi määramisel saavad kaalukeeleks albaanlased Armeenia-Aseri pinged lahvatasid taas veriseks Arvamus Juhtkiri: lambad söönud, hundid terved (13) Kristo Niglas: lärm Audru kandis (1) Facebooki faktikontrolli partnerid Ukrainas lävivad neonatsidega (5) Indrek Sirk: osa elektrilisi tõukerattaid tuleb kasutuselt kõrvaldada (6) Iverson Ng: Hiina kallaletung Eesti vabadusele (8) Andrus Karnau: loevad vaid hääled (2) Kultuur Kust saada abi bioloogilise surelikkuse vastu? (1) Suve auk. John Coltrane’i jumal Sport Spordi lühiuudised Väikesest külast käänulise ja künkliku teega 8000 punkti meheks Sõudetipud püüavad Viljandis motivatsiooni kõrgel hoida Vettel on uuele lepingule väidetavalt ülilähedal, kuid miljardär peab kellegi üle parda heitma Tartu Maaülikooli loomaarstid tegid väiksele alpakale haruldase lõikuse Ralli korraldajad ootavad FIA-lt olulisi juhiseid Video ⟩ Elektritõukeratturile võis saada saatuslikuks pidur Kahekuune Karma asus teenistusse Kõrgkooli kandideerijad ei saa vastuvõtukorrast aru Tartu lühiuudised Kas isu armastuse, helluse, seksi ja seikluste järele kestab terve elu? Vastus on jaa! Fotod ja video ⟩ Maadluslaagris kasvavad uued Eesti tšempionid Riia kultuuripealinna juht Diāna Čivle: kultuuri ei ole võimalik välja lülitada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kust saada abi bioloogilise surelikkuse vastu?

5 min lugemist
Tantrafestival 2013. FOTO: Aimar Säärits

Folklorist Reet Hiiemäe teos «Usundid ja vaimsed õpetused Eestis», mida võiks mööndusteta pidada käsiraamatuks, on ideaalne abimees inimesele, kes jõudnud oma eluga samasse punkti nagu üks tegelasi Woody Alleni legendaarses mängufilmis «Hannah ja tema õed» ning hakanud otsima käepäraseid praktilisi lahendusi teoloogilistele baasküsimustele: millisest pühakirjast, kogudusest ja/või õpetusest otsida oma elamata elu?; millise jumala, pühaku või vaimu nimel palvetades ja paastudes on kõige suurem tõenäosus oma hingekesele igavik välja kaubelda?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Intellektuaalne soovimatus ja/või emotsionaalne suutmatus leppida oma kehalikkuse ja surelikkusega on väga inimlikult omakasupüüdlik. See tõukub soovist anda eksistentsile mingi laiem mõtteline raam, mis seda metafüüsilises mõõtkavas pikendada ning maises kontekstis vähemalt näiliselt tähenduslikustada ja õilistada aitaks. Sest materiaalne maailm – see muld, millest me oleme võetud ja milleks me oleme määratud saama – on vaimses mõttes paraku täiesti väärtusvaba.

Inimene on metafüüsiliste kujutlustega flirtiv imetaja, kes otsib läbi religioossete ja esoteeriliste õpetuste väljapääsu biosfäärist; kes on selle nimel, et tema eeldatava karma usutavalt positiivne bilanss ei kukuks bioloogilise surma korral Kroonlinna nulli, valmis kohati tegema kõik või peaaegu kõik, mida vastavaid teadmisi ja teenuseid pakkuvad isikud ning institutsioonid ette kirjutavad. Sealhulgas lähtuma oma tegemistes teadmiste asemel uskumustest. See kõik on enamasti kantud lootusest, et usk üleloomulikku ülendab uskujat.

Samas tuleb tunnistada, et religioossuse roll on vähemalt õhtumaade ühiskondades võrreldes sajanditetaguse ajaga kõvasti teisenenud: tule ja mõõgaga kehtestatud vaimsest kolonisatsioonist on saanud vabatahtlik enesekolonisatsioon – «omasüüline vaimne alaealisus», kui kasutada filosoof Immanuel Kanti aegumatut diagnoosi. Valik on nüüd vaba ja lai, igaüks peaks soovi korral leidma oma. Neist, kes lubavad meid ravida, vabastada, valgustada, täiustada ning vähemalt osaliselt või otsapidi ka teistesse sfääridesse lennutada, puudust ei ole.

Religioossus pole enam ammu üksnes kohustuslik kroonuvärk – inimese moraalse, intellektuaalse ja sotsiaalse küpsuse peamine kriteerium. Või platseebo eksistentsiaalse meeleheite vastu. Ka Eesti trenditeadlikumates seltskondades on usk üha enam osa personaalsest mainekujundusest. Konfessiooni valitakse praegusajal nagu päikeseprille. Vastavalt sellele, milline sobib kõige paremini konkreetse inimese elustiili, esteetilise maitse, sissetuleku, klassikuuluvuse, imago, avaliku kuvandi ning sotsiaalsete vajaduste ja võimalustega.

16.07.2020 18.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto