R, 9.12.2022

Andi Hektor: süva(tehno)riik

Andi Hektor
, kolumnist
Andi Hektor: süva(tehno)riik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Andi Hektor
Andi Hektor Foto: Erakogu
  • Eesti rahvas on üks teadus-ja tehnoloogiameelsemaid
  • Hariduse tase on süvatehnoloogia arendamiseks hea
  • Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad vajaksid riigi tuge

Süva- ja rohetehnoloogia arendamiseks Eestis on vaja riiklikku rahasüsti ja teaduse prioriteetide läbimõtlemist, kirjutab kolumnist Andi Hektor.

Kui tahame oma väiksel planeedil mõnusalt edasi elada, vajame keskkonnasõbralikumat elustiili, mille paratamatu osa on süva- ja rohetehnoloogia. Loomulikult, kõige paremini hakkavad elama need, kes sellist tehnoloogiat luua ja müüa suudavad.  Me vist tahame hästi elada? Harutame siis lahti, kuidas muuta Maarjamaa rohe- ja süvatehno paradiisiks.

Süvatehnoloogia (ingl k deep tech) puhul räägime kõigest sellest, mis kubiseb teadusest ja keerukast arendustööst: bio­tehnoloogiast, uute materjalide loomisest, uut tüüpi elektroonikast ja keerulistest aparaatidest, uudsetest robotitest ja tehis­intelligentsist. Rohetehnoloogia (ingl k green tech) puhul räägime kõigest sellest, mida usume olevat keskkonnasõbralikum, kui on traditsioonilised tehnoloogiad, näiteks superkondensaatorid, päiksepaneelid, vesinikutehnoloogia või keskkonnasõbralikum põllumajandus. «Süva-» ja «rohe-» vahel on suur kattuvus. Võtame näiteks päiksepaneeli – igaüks võib ise järele uurida, kui palju teadust ja arendustööd on sellesse ränitükki viimase 40 aasta jooksul sisse pandud.

Enne suure õhulossi ehitamist vaatame korraks hoone vundamenti. Süva- ja rohetehno loomine vajab haritud ja tarka inimest. Meie üldharidussüsteem on mitmete võrdlusanalüüside põhjal täitsa kobe tükk. Meie teadlased ja kõrgharidus pole maailma tipus, aga oleme siiski üsna tublid ja tipime edetabelites tasapisi ülespoole. Samuti on Eesti ühiskond uuringute põhjal üks Euroopa teadus- ja tehnoloogiameelsemaid. Piiludes ettevõtlust, pole suur pilt kõige parem. Siiski, ühes nurgas näeme õitsvat iduettevõtluse ja riskikapitali ökosüsteemi. Ja just seal seisavad ridamisi sellised rohesüvaettevõtted nagu Skeleton, Elcogen ja kõik teised.

Vundament on olemas, aga vajaks natuke tugevdamist. Aastaid on räägitud meie kõrghariduse ja teaduse alarahastatusest. Küsimus pole aga ainult rahas. Erinevalt näiteks Soomest või Šveitsist on meil ühiskonnas sügavalt läbi arutamata meie kõrghariduse «lati kõrgus». Kas sihime maailma tipptaseme poole või soovime turvalist konnatiiki? Mõlemat korraga ei saa, sest esimene eeldab süsteemset tegevust nii oma talentide Eestis hoidmisel kui maailma tippude siia meelitamist, ja seda nii õppejõudude, teadlaste kui ka tudengite tasemel.

Ettevõtluse poolel torkab silma, et meie riigi tugisüsteemid süva- ja rohetehnoloogiale on üsna lapsekingades. Asjad lähevad küll tasapisi paremaks: EAS rakendab uued toetusmeetmed teadus-arendustegevusele ettevõtetes, ülikoolide ettevõtlusosakondade kvaliteet paraneb, teadusnõunikud on kaasatud nii ministeeriumides kui ka erialaliitudes jms. Aga roheettevõtlusele suunatud meetmeid on veel kahjuks vähe. Arvestades ELi kliimapoliitika ambitsioone, on viimane aeg jalad kõhu alt välja võtta. Üsna kiirelt ja valutult saaks riik võimendada kohalikku süva- ja rohetehnoloogia kapitaliturgu. Riik on KredExile eraldanud kümme miljonit eurot teadusmahukate investeeringute fondi kaasfinantseerimiseks. Oleme koos kaasamõtlejatega välja pakkunud, et selles fondis võiks osaleda ka ülikoolid. Just ülikoolides on ju küpsemas paljud süva- ja rohetehnoloogilised idud. Samasugust lisasüsti vajaks ka kohalik rohetehnoloogia kapitaliturg. Ühendriikides ja Iisraelis on üsna edukalt käima läinud riigi/omavalitsuse osalise garantiiga «rohelaenud» ettevõtetele. Oleme väikse riigina olnud paindlikud ja kiiresti õppinud. Ainult nii tegutsedes jõuame hüpata kiirelt vuravale süvarohelisele tehnorongile!

Märksõnad
Tagasi üles