Sisukord
Arvamus
Tänane leht
21.07.2020
Eesti Baltimaad soovivad näha USA vägesid enda pinnal (1) Värskas sai tasutud vana auvõlg (1) Kohtute avaandmete kärpimise kava tekitab segadust (1) Eesti lühiuudised Twitterit rünnati, maailm pääses kergelt (1) Eesti roheparteide probleemid: Kas ebaküps väärtusruum või puudulik kompetents? (29) Veider mutantrebane kemples kassiga (9) Majandus Pankrotilaine hirmus vanalinna söögikohapidajad paluvad linnalt üürileevendusi (6) Majanduse lühiuudised Sõnajalgade hammas tuuleturu suurtehingule ei hakanud Välismaa London peatas kahtlusaluste väljaandmise Hongkongile Ajaleht: Wirecardi tagaotsitav juht varjab end Moskvas Sitsiilia rannikul püütakse päästa võrku takerdunud kašelotti Välismaa lühiuudised Ratas on valmis ajaloo pikimaks ülemkoguks Trump ei pruugi kaotuse korral valimistulemusi aktsepteerida (5) Arvamus Juhtkiri: Macroni rusikahoop (4) Marica Lillemets: viirus ja Vana Toomas (11) Tõlkes leitud Eesti: pitsitab või loksub (1) Maarja Vaino: meie oskamatus luua monumente (20) 21.–23. juuli 1940: surmaotsus kuulutati välja (15) Kultuur Roki, õlle ja päikese pidu Käblikul Neuroosid ujuvad lõpuks alati pinnale? (7) Sport Poola kinnisvaraarendaja ja magusaärimees käivad Eestis rallit õppimas Sporditähed nõuavad murrangulist reeglimuudatust: see kuulub meie õiguste hulka (7) Tubakareklaam naaseb üha jõulisemalt ühele suurimale spordiareenile «Mind löödi nii palju, et ma ei jõudnud enam arvet pidada» (2) Bö ja teised laskesuusatipud said oma tahtmise Tervis Ülikool asub võitlusse enneaegse vananemisega Tervise lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Macroni rusikahoop

2 min lugemist
  • Euroopa Liidu tippkohtumine on kulgenud raskelt
  • Osa riike on vastu tagastamatu abi jagamisele
  • Kokkulepet on vaja EL usalduse taastamiseks
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Euroopa Liidu tippkohtumisel on juba õige mitmendat päeva olnud aruteluks, kuidas kasutada 750 miljardi euro suurust taastamispaketti õiglaselt, et sellega oleks rahul kõik 27 liikmesriiki. Paketi eesmärk on aidata koroonaviirusest räsitud riikidel saada laene ja toetusi, et nad saaksid oma majanduse taas järje peale.

Koroonaviirus on räsinud eriti jõuliselt lõunapoolseid riike, nagu Itaalia ja Hispaania, kuid lisaks kannatuste ulatusele on tippkohtumisel teravalt esile kerkinud põhja ja lõuna erinev arusaam fiskaalpoliitikast. Seetõttu pole üllatav, et rahaasjades ranget joont hoidvad riigid on vastu tagastamatu abi andmisele. Eelistatakse pigem laenu andmist kui raha lennukilt külvamist. Samuti on mõistetav abivajajate seisukoht, et nende kannatuste leevendamine teenib kogu Euroopa huve. Kui Itaalia peaks netomaksja riigina laostuma, mõjutab see varem või hiljem ka teisi liikmesriike.

Kolmepäevane arutelu on kujunenud vägagi emotsionaalseks. Seda väljendab ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni rusikahoop lauale, kui Austria kantsler Sebastian Kurz kasinuse pooldajana oli taas kord üles näidanud oma järeleandmatust kõnealuse teemaga edasi minna.

Kui kaks niivõrd erinevat vastasleeri on saanud ühise laua taha, on kompromisside tegemine vältimatu. Küsimus on aga selles, milline on see õiglane kokkulepe, mis rahuldaks kõigi asjaosaliste õigustunnet.

Kui Euroopa Liidu tippkohtumisel on kaks niivõrd erinevat vastasleeri saanud ühise laua taha, on kompromisside tegemine vältimatu.

4

Lepituseks on Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel teinud uue ettepaneku, mille sisuks on taastamisfondi raha jagamine selliselt, et 390 miljardit antakse abivajavatele riikidele toetustena ja ülejäänu laenudena.

Millised need proportsioonid ka ei oleks, on oluline, et kokkulepe sünniks. Koroonakriisist kannatada saanud Euroopa vajab kindlustunnet, et mitte kedagi ei jäeta hädas üksinda. Kuigi Macron on öelnud, et ta parema meelega lahkuks nõupidamiselt, kui kirjutab alla kehvale tehingule, peab lõpuks temagi vastutulelikkust üles näitama.

Hea kompromiss aitab Euroopa Liitu paremini koostoimivana hoida. Koroonakriis tõi liikmesriikide elanike hulgas esile pettumuse, sest nad ei tajunud, et Euroopa institutsioonid suudavad reaalselt viiruse põhjustatud madalseisuga toime tulla. Seda tundsid eriti tugevalt itaallased, kes viiruspuhangu esimestel kuudel kaotasid rohkesti inimelusid ning kelle tervishoiusüsteem oli kokku kukkumise äärel. Itaalia ja Kreeka on juba pidanud tegelema rändekriisiga. Uue kriisi tagajärgede likvideerimine ainult omadest vahenditest suurendab pettunute arvu seal veelgi. Sestap on oluline, et Euroopa Liidu vastane hoiak Vahemere-äärsetes maades ei süveneks. Järgmise ühisesse eelarvesse panustava suurriigi väljaastumine Euroopa Liidust ei ole ühegi liikmesriigi huvides.

Seotud lood
20.07.2020 22.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto