Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
23.07.2020
Eesti Kaitsevägi sai kergemad ja täpsemad automaadid (11) Uue hipodroomi ehitus edeneb jõudsalt Eesti lühiuudised (1) Laenamise piir võiks olla 20 protsenti SKTst (14) Võimude öine reid tekitas rahulikele hipidele hingetrauma (52) Ärimees müüb uhket kodu Majandus Väärismetallid säravad – hõbe viimase kuue aasta, kuld pea ajaloo kalleim Majanduse lühiuudised Välismaa Kremli valearvestus õhutab Kaug-Idas proteste (8) Saksa meestepartei kavandab sookvooti (5) Välismaa lühiuudised Malta ajakirjaniku mõrva vahendaja leiti läbilõigatud kõriga USA käskis Hiinal sulgeda Houstoni konsulaadi Uruguay suutis hädas naabrite kiuste viiruse seljatada (3) Arvamus Juhtkiri: Antsla hipilaagri saaga (2) Kaido Veski: vaateid Ida-Virumaalt (1) Vladimir Juškin: Kas Eestit püütakse finlandiseerida? (11) Jaan Kivistik: talu nimetus vajab kaitset (5) 23. juuni 1940: USA valitsus keeldus tunnustamast Balti riikide okupeerimist (16) Kultuur Käsmus valmib eesti väärtfilmi uusversioon Kunsti väljakutse mehele ja naisele Sport Spordi lühiuudised Eesti rallisõitjad loodavad ühisrahastuse toel startida kodusel MM-etapil Miljoni dollari küsimus: miks vireleb naiste mitmevõistlus Eestis? (1) Maa Elu Piimatootja: kuni ukrainlaste tööleasumiseni pean ise lüpsma (19) Internet on nii mõneski kohas luksuskaup (16) Nädala mõte: kes otsib, see naudib! Esimesed musta pässiku istandused läksid oodatust kiiremini kasvama Pealinnast pagenu puhub Valgas ettevõttele elu sisse (1) Suvine seiklus ümber Võrtsjärve läheb aina paremaks Murakad nõuavad verd, higi ja pisaraid (2) Ilmajutt: „Pilvede värvid” Looduslik pune on vastupidavam ja mahedama mekiga Praegu tuleb hoolt kanda järgmise saagi eest Maalekolimine viis tšillikasvatuseni Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: „Pilvede värvid”

2 min lugemist
Tavaliselt on Eesti taevas korraga rohkem kui üht liiki pilvi. Sealjuures on pilvede tumedus ja värvus väga erinev. FOTO: Arvo Meeks

Pealkirjaks on Eesti ooper, aga seekord sobib, sest juttu tuleb pilvede värvusest – teemast, mis on viimasel ajal kuidagi iseäranis palju kõneainet pakkunud.

Pilvede mitmekesisus on hämmastav. Tavaliselt on Eesti taevas korraga rohkem kui üht liiki pilvi. Sealjuures on pilvede tumedus ja värvus väga erinev. Näiteks kiudpilved on keskpäeval tavaliselt üleni valged või helehallid, rünkpilvede rüngad valged või hoopiski tumedad, kihtpilved enamasti hallid. Kui päike asub madalal horisondi kohal, lisandub pilvedesse värviküllust.

Laussajupilved (siin mõeldud kõrgkiht- ja kihtsajupilvi) on tavaliselt paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub neis. Tegelikult hoopis suuremal määral hajub – see on seotud piisakeste suurusega pilves, sest paljude ainete puhul kehtib seaduspära, et valguse neeldumine sõltub langemisnurgast: mida väiksem see on (valguse langemisnurka mõõdetakse pinnanormaali suhtes, normaal on aga pinnaga risti), seda enam valgust neeldub. Näiteks meri on selge ilmaga üldiselt tume siis, kui päikesevalgus langeb väikese nurga all, ent sätendab eredalt, kui päikesevalgus langeb suure nurga all, sest veepind peegeldab siis rohkem valgust. Pilvede heledat või valget värvust saab seletada ka hajumisega, mis toimub väikestelt pilveosakestelt.

Kui piisad on suured, siis nende pinna kumerus on väiksem ja seega ka valguse langemisnurk on väiksem (ikka normaali suhtes), mistõttu neeldub rohkem valgust ja pilv on tumedam. Pilvepiisad on suuremad tavaliselt just sademeid andvatel pilvedel. Samal ajal pääseb valgus sügavamale pilve sisse, sest suuremad piisad on üksteisest kaugemal. Sel põhjusel näeb vihmasajus kaugemale kui udus.

Väiksemate pilvepiiskade korral, mis on näiteks värsketes rünkpilvedes, on piisa kumerus suurem ja neeldub vähem valgust, sest pinnanormaali suhtes on langemisnurk suurem. Seevastu piiskade väiksuse ja nende suure tiheduse tõttu hajub valgust eri suundades rohkem ja seetõttu tunduvadki rünkpilved, mis asuvad päikese vastaspoolel, heledad, tihti päris valged.

Kui rünkpilved asuvad taevas nii, et päike paistab neile tagant, siis tunduvad rünkpilved tumedad, kuid servad võivad olla väga eredad. See tuleb sellest, et meieni jõuab läbi pilvede ainult see valgus, mis ei ole selles näites rünkpilvedes peegeldunud, hajunud ega neeldunud ja läbitulevat valgust on vähem.

Rünkpilv tundub seetõttu tumedam. Samuti on pilved tumedamad siis, kui neile langeb mõne teise pilve vari. Pilveservade ere sära on valguse difraktsiooninähtus (silver lining).

Jätkan pilvede värvuse teemal järgmises ilmajutus.

Täiuslikud suveilmad said teisipäevaga otsa. Täius seisnes selles, et kuu esimesel poolel sadanud vihmast jätkus vett, samas ei olnud ka liiga soe. Öeldakse, et kõige parem on 23kraadine soojus ja 70% õhuniiskus. Samas on teada, et Vahemere ääres on maailma üks tervislikuma kliimaga ala, kuigi suved on kolekuumad. Seal asub ka pikaealisuse piirkondi, nn blue zone’isid, nt Sardiinia ja Ikaria saare mõni osa. Nii et võib millest tahes kinni võtta! Kuid mõneks ajaks tuleb leppida jaheda ja sajuse ilmaga. Kuu lõpp tervitab ehk pisut soojema ja rahulikuma ilmaga.

Seotud lood
22.07.2020 24.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto