Vladimir Juškin: Kas Eestit püütakse finlandiseerida?

Balti Venemaa-uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Venemaa geopoliitilised initsiatiivid saavad alati alguse välisluurest, seda ilmestavad hästi salajased läbirääkimised Soomega 1938. aastal, mis valmistasid ette pinna Soome sõjajärgsele finlandiseerumisele, kirjutab Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lugedes härra Meelis Lao artiklit (PM, 11. juuli) ja mõeldes eriti autori peamisele järeldusele vajaduse kohta mängida geopoliitiliselt ettenägelikumat mängu kui «munad ühes Euroopa korvis», tuleb arvestada üht aritmeetilist ja üht ajaloolist probleemi. Esiteks, kas Eestil on piisavalt mune, et neid suurtesse eri korvidesse (USA, Venemaa, Hiina) panna? Seda enam, et munad peaksid olema lihavõttepühade omad (s.o mitmevärvilised) ja neist ilmajäämise oht on reaalne.

Teiseks tähendaks Venemaaga sama geopoliitilise (male)laua taha minek ühemõtteliselt kaotuse kuulutamist juba pärast avakäiku e2-e4 (ja pole vahet, kes käib esimesena). Lubjanka osakonna ajalugu õpetab, et Venemaa geopoliitiline mäng algab alati sügavalt põranda alt. Ja esimese käigu teeb alati välisluure (maailma parim, muuseas), mis näiteks 2016. aasta märtsist novembrini suutis Trumpi ümber luua oma mõjuagentide Henry Kissingeri ja Dmitri Simesi abil grupi välispoliitilisi nõunikke, kes nüüdseks on juba paljastatud. Soome finlandiseerimisega alustas samuti luure.

22.07.2020 24.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto