Igikestev Ameerika narkosõda

«The Business of Drugs» väldib moraalselt «õige» või «vale» seisukoha võtmist, kuigi võitluses narkootikumide vastu on algusest peale pooled määratud. FOTO: Netflix

Kui Nixon 1971. aastal esimest korda narkootikumide vastu sõja välja kuulutas, ei osanud ta ilmselt aimatagi, et see sõda on 21. sajandi teiseks kümnendiks jõudnud nõnda kaugele, et sellest on saanud üleilmne võitlus mitmel rindel.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Õigemini, kes oleks arvanud, et see võitlus ei toimi, kui tegelik motiiv polnud sugugi kontrolli alla saada narkootikumide levik, vaid tõrjuda ühiskonnast välja kõik, kes ohustasid Nixoni silmis Ameerika julgeolekut? See tähendab, sõjavastased ning psühhedeelikumilembesed hipid ja alateadlikult ka mustad, keda kõige enam narkootiliste ainete käitlemisega seostati. Kuidas teisiti saakski realiseerida ülimat plaani võidelda narkootikumide vastu kriminaalõiguse kaitsva tiiva alla?

Netflixi kuueosaline dokumentaalsari «The Business of Drugs» võtab lähema vaatluse alla narkoäri ühiskondlik-majanduslikud motivaatorid ja seaduslik-õiguslikud printsiibid, mis muudavad illegaalse narkoäri paratamatult võimalikuks. Kõige selle keskmes on küsimus, keda räpane raha tegelikult toidab, kuidas see liigub, kuhu või kellele see läheb ja kui palju seda teenitakse.

Teisalt lähenetakse küsimusele hoopis isiklikumast vaatevinklist. Nõnda satuvad majanduse kõrval sarja keskmesse isiklikud ajendid, mis hoiavad narkootikumide turuvoogu elus, hoolimata sellest, et juba mitu põlvkonda saadab seda vägivald.

23.07.2020 25.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto