Sisukord
Eesti
Postimees
25.07.2020
Eesti Tartus ja Jõhvis viiakse kainenema vanglasse Eesti lühiuudised Vesinikupööret enam ei väära (20) Allatulistatud Vene lennuki laskur jäi ilmselt ellu (3) Steriilne elukeskkond ei sobi rahvuslinnule (6) Majandus Koroonaviirus lõi pensionifondide edetabeli segamini (4) Nestest sai koroonakriisi ja naftasõja üllatav võitja Välismaa Haredi juudid televiisorit ei vaata Välismaa lühiuudised Britid ja EL liiguvad valulise lahutuse poole Islamipalvus Hagia Sophias Arvamus Juhtkiri: me peame rääkima vesinikust (6) Aleksei Lotman: kliimaneutraalsuse poole – koperdades või kindalt? (4) Kroonilise häda haavad avanesid (7) Idealisti pidupäev (7) Tandem hakkas lõpuks tööle (2) Araabia maailma lootus (1) Sport Thierry Neuville: kodune MM-ralli oleks unistuse täitumine (1) Vormelimeedia: F1-sari naaseb riiki, kus sõideti viimati 24 aastat tagasi Tänak aitab Hyundail Itaalias ajalugu teha Spordi lühiuudised Spordimaailma maagilised arvud alustades 3 ja lõpetades 99ga (1) Jaanus Kriiski kolumn. «Korvpalliromaani» pärand ehk meenutades Illmar Kullamit Merendus Sinilipp jõuab Eesti sadamatesse järgmisel kevadel Merenduse lühiuudised Arter Lauri Saatpalu: Eks nüüd on eluks ajaks teada, et kaks laksu on käinud, kolmandale järgneb disklahv (6) Kodukohvikud: massid möllavad, isu ei kahane Edevus, pahe või voorus? (1) Kuidas me matkakaaslast päästsime ja kivide salakavaluse paljastasime Mere- ja mäluretk iidsesse Turusse Uus sadam tähendab kapteneile eksameid Isad, pojad ja kiiruskatsed Olümpia-Vigrist sai martsipan ja küpsised Tuuletunnelis disainitud traktor. Kaks KTMi sõiduproovis, mõlemad kisuvad metsa poole Muutunud ilma kombed ja (kultuuri)kohad (2) Eesti oma miniseelik – nutikaim kogu ilma peal Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vesinikupööret enam ei väära

4 min lugemist
Tartu Ülikooli Chemicumis toodetakse vajaminev vesinik päikeseenergiast. Teadlased tahavad rajada ka oma vesinikutankla – Enn Lust on naljaga öelnud, et kui Eesti riik ei julge, siis Chemicum ehitab. FOTO: Sille Annuk

Juuli alguses esitas Euroopa Komisjon plaani energiasüsteemide lõimimiseks, mis on vajalik Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Eriline koht selles plaanis on vesinikuenergeetikal. Vesinikuenergeetika ekspert, Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust räägib, mis loom see vesinik on ja millega seda süüakse.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuidas suhtute Euroopa Liidu otsusesse panustada vesinikule?

Euroopas on vesinikutehnoloogia arendamine käinud varjatult väga pikka aega. See käib juba 30–40 aastat. Vesinikutehnoloogia on eriti oluline just praegu, kui meil on intensiivse fossiilkütuste tarbimise ajajärk loodetavasti selja taha jäämas. Vesinikutehnoloogia on keskkonna- ja tervisesäästlik. Palju arutletud globaalse soojenemise efektist veel olulisem on tervisekaitse aspekt. Euroopa Liidu statistika järgi sureb umbes 800 000 inimest enneaegselt veresoonte haigustesse selle tõttu, et oleme õhu tiheasustatud tööstuspiirkondades ära saastanud.

Kuidas sobib vesinik loodussõbraliku ja taastuva energeetika tervikusse päikese ja tuule kõrvale?

Kõige kriitilisem punkt taastuvas energeetikas on selle ebapüsivus: tootmisvõimsus võib väga tugevasti kõikuda, mis nõuab salvestamisviiside arendamist. Vesinik võimaldab salvestada päikese ja tuule kõikuva elektri, milles ongi ülemineku teine suur eesmärk peale tervisekaitse. Piisavalt suureskaalaline akupatareide tootmine energia salvestamiseks ei ole tänapäeval võimalik.

24.07.2020 27.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto