R, 7.10.2022

VÄITLUS ⟩ Kas Eesti peaks uiguuride kaitseks välja astuma?

Kas Eesti peaks uiguuride kaitseks välja astuma?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 13
Uiguuri protestija.
Uiguuri protestija. Foto: Remko De Waal/EPA/Scanpix Baltics

Kui Eesti ajakirjanduses on seda probleemi kajastatud pigem põgusalt, siis maailma meedias on uiguuride tagakiusamisest Hiinas räägitud pikalt. Mida peaks tegema Eesti? Väitlevad SpeakSmarti argumenteerimiskoolitajad, advokaadibüroo Derling Primus jurist Siim Vahtrus ja Pärnu väitlusõpetaja Siim Ruul.

SIIM VAHTRUS: Probleemi tuumaks on Hiina provints Xinjiang, mille rahvastikust ligikaudu pool kuulub uiguuri hõimu. Tegemist on islami usku hõimuga, kel on oma kultuur ja keel ja keda keskvõim Hiinas on pikalt üritanud allutada. Näiteks arvatakse viimasel ajal, et kuni üks miljon uiguuri on eraldatud ühiskonnast ja pandud kohtadesse, mis meenutavad ümberkasvatuslaagrit. Peale selle toimub ebasoovitavate isikute kõrgtehnoloogiline jälitamine ja sundassimileerimine. Hiljuti välja tulnud Jamestown Foundationi raporti järgi on lisaks üldisele ajupesule hakatud uiguuride rahvastikku piirama ka raseduse kontrollimise, steriliseerimise ja isegi sundabortide abil.

Esiteks tuleks vaadata, mida mujal maailmas tehtud on. Näiteks USA kehtestas kuu alguses sanktsioonid, viisapiirangud ja muud sellised meetmed. Veidi mõjusamad vahendid otsustati kasutusele võtta aga möödunud esmaspäeval, kui 11-l Hiina ettevõttel keelati osta vabalt USA tehnoloogiaid ja tooteid – see takistab edukat äritegevust ja koostööd USA suurettevõtetega. Selline ettevõtete pihta suunatud tegevus on valusam, kui arvestada, et suurem osa neid ettevõtteid kuulub otse või kaudselt Hiina eliidile.

SIIM RUUL: Olukord on tõesti karm, aga Eesti ei saa palju teha ega peagi tegema. Magnitski seaduste alusel kehtestatud sanktsioonid Hiina poliitikutele on hambutud. Ma ei näe, et Xinjiangi provintsi kommunistliku partei juht Chen Quanguo tahaks hirmsasti USAsse sõita või et tal on seal tohutult varasid. Sanktsioonidega ettevõtetele on ka probleem: esiteks, kui informatsiooni kättesaadavus on nii kehv, siis on ka ettevõtetel väga raske kontrollida tarneahelaid, et aru saada, kas just nende ahelates on kasutatud sunnitööd või uiguure taga kiusatud. Hiina on ka varem ettevõtete puhul näidanud, et reageerivad hästi jõuliselt, kui Hiina kommunistliku partei põhiliini vastu astutakse.

Märksõnad
Tagasi üles