Sisukord
Välismaa
Postimees
29.07.2020
Eesti Glikman: huvide konflikti pole, ei pruugi olla ka abi (16) Eesti lühiuudised Patarei hoov ootab külastajaid E-residendiks saamist ei takista ka vanglakaristus (6) Jõhvi lasteaias läks terve rühm karantiini (4) JOONIS ⟩ Vigade rägastik: haigla eiras põhitõdesid (12) Majandus Raske aasta räsis metsafirmasid RMK juht Aigar Kallas: mul ei ole oma metsa (16) Majanduse lühiuudised Välismaa Viiruse põhjustatud nälg tapab iga kuu 10 000 last (1) Amuuri tiigri pojad pääsesid õue Itaalia on hädas karantiinist pagevate migrantidega (3) Välismaa lühiuudised KOMMENTAAR. Venemaa põhiseadusemuudatus andis trumbi kätte marurahvuslastele (3) KOMMENTAAR ⟩ Venemaa betoneerib territoriaalset ühtsust (5) Habarovski meeleavaldajad on väsinud Kremli ülbusest (1) Arvamus Aivar Jaeski: ehitame Rail Balticu valmis (46) Anu Jürisson: Pärnus kasvab festival Priit Värk: 200 miljonit rohetehnoloogia arendustööks (5) Heiki Lill: ei orjatööga loodud kaupadele! (4) Endrik Raun: Eesti haaras ÜROs kriisiohjad Juhtkiri: probleemne e-residentsus (2) Kultuur Paavo Järvi teab edu retsepti (2) Sport Kergejõustikulegend kaotas 7,1 miljonit eurot Portaal: Saksamaa MM-ralli toimub lühema aja jooksul kui Rally Estonia Suure talendi vastuoluline ralli: rahatrahv, autoga üle sõidetud prillid ja muljet avaldav tulemus 36-aastaselt vähki surnud Soome suusataja: rääkisime matustest, nagu see olnuks igapäevane asi Valmo Kriisa: siit on hea edasi minna. Praegusel koondisel on midagi, millest on varem vajaka olnud Kergejõustiklanna kohutavad kuud: isa surmale järgnes teinegi tragöödia Koroonaviirus lõpetab Eesti koondise suve enneaegu Spordi lühiuudised Palju enamat kui turvamees – korvpallirahva hea haldjas Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi astuvad Eesti eest võistlustulle Tartu Lemmit Kaplinski: õigusriik roheutoopia tallata (6) Markus Meier: juhiluba tegevad noored takerduvad liiga sageli ummikutesse (1) Raadi rehvipurustaja asus ajaga võidu jooksma (3) Tartu lühiuudised Koroonaseikleja nakatas teiste seas ka politseiuurija (4) Konkurss annab Emajõe ääres kohvikupidamise õiguse kümneks aastaks (1) Riia läks autovabadusega Tartust erinevat teed Mõnekümne elanikuga külla kerkis suur vabaõhulava (1) Noored astuvad sügisel tahvli ette õpetajaks õppima Maestro Paul Mägi üllatas lahkumisel kuulajaid džässiga Antoniuse õues algab tavalisest lühem muusikasuvi Meelelahutus Koomiks Sudoku

KOMMENTAAR. Venemaa põhiseadusemuudatus andis trumbi kätte marurahvuslastele

3 min lugemist
  • Ametlikult mitmerahvuselisel Venemaal elab 190 etnilist rühma.
  • Pidevalt on vaieldud, kui palju peavad venelased õppima vähemuste keeli.
  • Vargsi sisse sokutatud muudatus nimetab vene keele nüüd üldiseks riigikeeleks.
  • Õhku jääb küsimus, kuidas kasutavad marurahvuslased seda enda huvides ära.
Burjaadi rahvatantsijad etnokultuurifestivalil Erdõn Naadan. Enamik venelasi ei pea Venemaad mitte mitmerahvuseliseks, vaid venelaste riigiks ning on seisukohal, et vähemused rääkigu oma keelt kodus ja tantsigu rahvatantse folklooriringides. FOTO: Aleksandra Mudrats/Itar-tass/Scanpix

Juuni lõpus ja juuli alguses toimunud referendumil andsid Venemaa kodanikud oma heakskiidu põhiseaduse muutmiseks. Palju räägitud ja analüüsitud paranduste kõrval on huvitaval kombel vähe tähelepanu leidnud üks uus punkt konstitutsioonis: paragrahvi 68 lõik 1, mis kuulutas venelased riiki moodustavaks rahvaks.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Muudatus peideti teiste paranduste sekka lihtsalt ära. Nimelt sätestab antud lõik, et vene keel kui riiki moodustava rahva keel (язык государствообразующего народа) on Vene Föderatsiooni territooriumil üldine riigikeel. Lõiku 2, mis sätestab, et vabariikidel on õigus kehtestada riigikeeli, mida võib riigiorganites kasutada koos vene keelega, samas ei muudetud.

28.07.2020 30.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto