Glikman: huvide konflikti pole, ei pruugi olla ka abi

Leon Glikmani arvates olnuks mõistlikum leida advokaadibüroo, kes nõustunuks töötama tulemustasu eest. FOTO: Tairo Lutter

Eesti Päevaleht kirjutas eile, et rahandusminister Martin Helme (EKRE) palgatud USA advokaat esindas mõni aeg tagasi rahapesus süüdistatud ettevõtet, mille raha liikus ka Danske Banki Eesti filiaali kaudu ning ettevõttega on seotud Vene advokaat, kellele hiljem esitati kriminaalsüüdistus õigusemõistmise takistamise eest. Kogenud vandeadvokaadile Leon Glikmanile jääb arusaamatuks, kust peaks saama Eesti riik raha tänu lobistile, juhul kui USA võimud esitavad nõude rahapesuga vahele jäänud Danske Bankile ja Swedbankile.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kas näete probleemi selles, et Eesti riik on palganud USA advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan LLP, et Eesti saaks osa kahjutasust, mida USA võimud võivad Danske Bankilt ja Swedbankilt nõuda?

Ma näen siin kaht probleemi: väidetav huvide konflikt ning küsimus, kas sellist teenust oli üldse vaja tellida.

Kas huvide konflikt on olemas?

Huvide konflikt on eeskätt advokaadibüroo, mitte kliendi probleem. See tähendab, et huvide konfliktist hoidumine on advokaadibürool seadusest tulenev kohustus. Kuna nimetatud büroo tegutseb veebis avaldatud andmete põhjal kolmes osariigis, vaatasin kiirkorras üle nende osariikide reeglid, mis on üldjoontes kattuvad.

28.07.2020 30.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto