Neljandana tuleb rõhutada keskkonnahoidu, sest naturaalsete ja kohalike materjalide kasutus ja uue ehitamise asemel vana korrastamine on vastukaal uute materjalide tootmisega seotud reostusele, lammutusjäätmete ja transpordiga kaasnevatele kuludele.
Enne kui midagi kapitaalselt ette võtta, tuleks vana maja puhul tutvuda piirkondlike eripärade ja traditsioonidega. Ka maapiirkondades asuvad kohalikud omavalitsused peavad rohkem tähelepanu pöörama ehituspärandile, sest see kujundab koos looduspärandiga piirkondlikku identiteedi. Tasub mõelda, kuhu ja kuidas koondada info kohalike ehitustavade ja traditsioonide kohta, kuidas tuua esile positiivseid ja häid näiteid korrastatud hoonetest, tutvustada renoveerimisvõtteid ning viia kokku kohalikke meistreid ja materjalitootjaid. Soovitatav on teha koostööd Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuurikeskuse nõustajate võrgustikuga või töötada välja kohapealne nõustamisteenus.
Kohaliku eelistamine kehtib ka ehitamisel
Piirkonna taluarhitektuuri tutvustavad materjalid võiksid olla inspiratsiooniks uusehitiste projekteerimisel, võttes kasutusele teatud iseloomulikke elemente või materjale. Keskkonnasäästliku ja piirkondliku materjali taaskasutust propageerivad ehitusmaterjalide taaskasutuspunktid ning kogukondlikud ostu-müügikuulutuste rubriigid.
Ka külaseltsid ja kogukonnaorganisatsioonid saavad piirkondlikke ehitustraditsioone hoida ja tutvustada, alustades kaardistamisest, tutvustavate materjalide ja külakaartide koostamisest, koolituste ja õpitubade korraldamisest ning lõpetades ühiste renoveerimisprojektide, üheskoos õppimise ja talgutega.
Häid näiteid kogukondlikest algatustest leiab üle Eesti, näiteks Muhumaal vanas pastoraadihoones tegutsev ja koolitusi korraldav Muhu Pärandikool, Hiiumaal tegutseva külaseltsi MUHV eestvedamisel on renoveeritud tuulikut ja seltsimaja. Kohaliku pärandi hoidmisel ja väärtustamisel saavad palju ära teha nii kogukonnaliikmed kui ka omavalitsuse ametnikud. Parimate lahenduste taga on erinevate osapoolte kaasamine ja koostöö, mis vahel on eestlastele paras proovikivi.
Kui nüüd arutelu alguse juurde tagasi pöörduda, siis koroonakriis näitas, kui tähtsaks muutusid linlastele maakodud ja maal elavad sugulased. Maakodu või maamaja omamine tähendab osaks olemist piirkonna kultuurist, väärtustagem selle eripära ja traditsioonilisust.
Kohaliku eelistamine kehtib ka ehitamisel ja renoveerimisel, kuigi see võib mõnikord osutuda keerulisemaks kui linnast materjali tellimine ja kataloogikauba ostmine. Samas on see võimalus, mis toetab kohalikku ettevõtlust ning väärtustades kohalikke traditsioone, aitab sulanduda ja tugevdada kogukonda.