Sisukord
Maa Elu
Postimees
30.07.2020
Eesti Hololei: Reisijal on alati õigus oma piletiraha tagasi saada, kui ta lend on tühistatud (1) Eesti lühiuudised Tehver: USA advokaadibüroo palkamine oli avantüür (44) Koroonajooksikud mängivad teise laine sütikuga Ilmub raamat Konstantin Pätsi saatusest Majandus Euroopa tahab kapitaliturgude nõudeid muuta Majanduse lühiuudised Reisifirma riigiabist: see on kiirlaen, mitte riigi abi (1) Tehnoloogiahiiud Kongressi ees vaibal (1) Välismaa Katalaani iseseisvuslaste vanglarežiimi karmistati (7) Lõuna-Korea mälestusmärk seksiorjadele sarnaneb Jaapani peaministriga WHO: Euroopa uut koroonalainet veavad noored Välismaa lühiuudised Moslemite palveränd toimub maskide ja steriliseeritud kividega (1) Arvamus Juhtkiri: rahvusliku lennufirma saatus Erik Aru: kunst kui riiklik küsimus (1) VÄITLUS ⟩ Konstantin Päts 1934: kas riigivanem käitus õigesti? (60) Gert Jervan: kui Eesti internet saab täis Ingvar Pärnamäe: kaitsetööstus vajab kasvuruumi Kultuur Jevgeni Zolotko suur keeldumine Halb keemia kahe teadlase vahel Sport Korvpallikoondise debütandist võib saada järgmine Kullamäe või Kuusmaa? Eestlannad näitasid klassi, lätlannad kirusid kohtunikke Spordi lühiuudised Taaramäe ja Kangert ei pea enam koroona tõttu ohus olnud Tokyo OMi pärast kartma Reis Berliin edasijõudnutele Reisi lühiuudised Maa Elu Puhkajale soodne suvi ei meeldi põllumehele Hinnatud lihaga Jaapani veis kasvab Eesti rohu peal edukalt Nädala mõte: tahaks teatada, aga kellele? Taluperenaine: isegi ilma elektri­liitumiseta on võimalik maal hakkama saada Jakobsoni-mail kogeb igal sammul kultuurilugu Vana maja taastamisel tutvu piirkondlike eripäradega Lennuki "triibud" aitavad ilma ennustada Silmanägemise ja terve naha eest kannab hoolt A-vitamiin Raudrohi aitab naistel tervist taastada Kuidas peenart kitkudes allergiat vältida? Edu Kuill: Aitan ainult neid, kes tahavad endaga vaeva näha Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lennuki "triibud" aitavad ilma ennustada

2 min lugemist
Joonpilved ehk kondensjäljed on tavalised pilved, mis võivad tekkida õhusõiduki lendamise mõjul kahel moel. FOTO: Elmo Riig

Ikka ja jälle on küsitud, mis triibud need seal taevas ja kas neil ka mingi tähendus. Suvi hakkab jõudma poole peale ja madalpilvisust on veel vähevõitu, nii et võib sageli jälgida põnevaid pilvi – joonpilvi ehk kondensjälgi.

Joonpilved (Cirrocumulus tractus) ehk kondensjäljed on tavalised pilved, mis võivad tekkida õhusõiduki lendamise mõjul kahel moel. Esimesel juhul on põhjuseks õhusõiduki mootorist pärinev veeaur, mis paiskub õhku põlemisprotsessi käigus. Teisel juhul võivad kondensjäljed tekkida oludes, kus õhk on veeaurust küllastunud. Viimasel juhul on üks otsene põhjus väike rõhulangus – selle tekitavad õhuvoolud õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses, õhutemperatuur veidi langeb ja veeaurust peaaegu küllastunud õhus sellest piisab kondensatsiooniks.

Need joone- ja riba(lindi-)kujulised pilved, mis on mõnikord lühemad, teinekord ulatuvad üle kogu taeva, võivad aja jooksul katta suure osa või terve taevalaotuse, mõnikord on katkendlikud või usjad.

Ehkki neid esineb aasta ringi ja need on väga tavalised, sageli varjatud madalate pilvedega, on need sagedasemad kahe eri tihedusega õhumassi vahel oleva üleminekuvööndi (front) ja madalrõhu­lohu ees või madalrõhkkonna soojas osas (nn soojas sektoris).

Joonpilved koosnevad enamasti jää­kristallidest, vahel ka allajahtunud veetilkadest, seega vesi püsib vedel miinuskraadide juures. Seetõttu on need kiud- või kiudrünkpilvede erim, mis annavad küll sageli sademeid, kuid aluspinnani need ei jõua (virga).

Joonpilvedel on ilmaennustuse seisukohast tähendus: kui joonpilvi hakkab tekkima massiliselt mingis kindlas ilmakaares, sageli koos teiste ülemiste pilvedega ja levimisala laieneb, siis on oodata pilvisuse tihenemist ja sademeid 12–24 tunni jooksul, mõnikord ka kiiremini. Kui joonpilvi ei teki või need väga kiiresti kaovad, siis ilm püsib või paraneb.

Seega suudab asjatundja kondensjälgedest välja lugeda infot kõrgetes õhukihtides valitsevate tuule- ja niiskusolude kohta. Joonpilved võivad viidata lähenevale tsüklonile või selle lohule, mille eel suureneb kilomeetrite kõrgusel maa- või veepinnast õhuniiskus ja õhk hakkab kerkima, soodustades niiviisi joonpilvede teket ja püsimist. Kui joonpilv on katkendlik, näitab see veeauru ebaühtlast jaotust troposfääri ülapiiril, täpsemalt kõrgusel, kus jälg asub. Seega on võimalik ka vastupidine: prognoosida atmosfääri seisundi abil seda, kus on joonpilvede teke tõenäoline. NASA on koostanud vastava prognoosikaardi, mis on internetis igaühele kättesaadav.

Möödunud nädal lõppes ideaalsete suveilmadega. Selle lõpetas omakorda äikesepuhang nädala alguses. See nädal tuleb veeta Harju keskmise suve jaheduses ja sajuhoogudes. Ehkki suvi on alles poole peal, näib, et pikemat stabiilse ilmaga perioodi ette näha pole. See ehk ei meeldi paljudele, aga loodusele on mõõdukalt soe ja vesine ilm väga soodne.

Nagu kuu aega tagasi ennustatud, jääb juuni juba teist aastat järjest kõige soojemaks suvekuuks. Seda esineb harva, et juuniga nii, aga üldse tundub, et juuniga toimuvad kummalised lood.

Seotud lood
29.07.2020 31.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto