Kuidas peenart kitkudes allergiat vältida?

Õietolmuallergiale reageeritakse erinevalt, ühel hakkab nina sügelema, teisel tekib äge köhahoog. FOTO: Ergo Kuld/Postimees

Suvi on aeg õues olemiseks ja aia korrastamiseks. Mõnele aiandushuvilisele võib aga aiatööde tegemisel ebameeldivaks takistuseks kujuneda õietolmu ja putukamürkide allergia.

Isegi kui varasem allergiakogemus puudub, võivad sümptomid avalduda ka hilisemas eas. See sõltub elustiilist, tervisest ja kokkupuutest allergeeniga.

Allergiaga tuleb tegeleda

Õietolmuallergiale reageeritakse erinevalt. „Ühel hakkab nina sügelema, teisel tekib äge köhahoog,” selgitas SYNLABi laborispetsialist Kaidi Hunt. Sümptomid on erinevad, kuid üks on kindel – allergiaga tuleb tegeleda. Ravimata ülemiste hingamisteede allergia võib soodustada astma teket. Allergia herilase või mesilase mürgi vastu võib kujuneda lausa eluohtlikuks, sest halvemal juhul põhjustab anafülaktilist šokki. Et vältida šokki, tuleb kohe pärast nõelamist teha allergiavastane süst. „Kuna see ravim ei ole käsimüügis saadaval, tuleb võimalikult vara allergia tuvastada, et arst saaks rohud välja kirjutada,” lisas Hunt.

„Enamasti lööb allergia välja nooremas eas – see on ka aeg, millal sümptomid on kõige ägedamad. Vanematel inimestel on immuunsüsteem tolerantsem ja seetõttu allergianähud leebemad,” ütles Eesti Allergialiidu nõustaja Maie Laaniste.

Allergiaga toime tulla ei ole lihtne, kuid aiatöid tegemata jätma ei pea. Laaniste sõnul on peamine hoida allergiarohud kogu aeg käepärast. Kel on tugev õietolmuallergia ja ravimid ei aita, soovitab Laaniste ilusa ilmaga toas püsida. „Kuna päikselise ilmaga on õietolmu õhus tunduvalt rohkem, on soovitatav aiatööd jätta vihmase ilma peale,” täpsustas Laaniste.

Vastupidi levinud arusaamale tõdeb Laaniste, et maskid aiatöid tehes õietolmuallergia vastu ei aita. „Esiteks on väga väsitav maskiga töötada ja teiseks on allergeenid nii pisikesed, et maskist tulevad need igal juhul läbi.”

76aastase aiandushuvilise Kai jaoks on kõige keerulisem aeg kevad, sest siis õitseb kask, mis kutsub tema tolmuallergia kõige enam esile. Kuivade ja päiksepaisteliste ilmadega üritab ta õueskäimisest hoiduda, kuid kui aias on vaja rohida või lilli istutada, kasutab ta arsti määratud tablette. Jalutada eelistab Kai pigem mere ääres, vältides niite ja põlluääri. „Liikuma peab ja elu ei saa allergia pärast seisma jääda,” sõnas elurõõmus pensionär.

Mitmesugust õietolmu suvi läbi

SYNLABi Tallinna kesklabori allergiaanalüüsid kinnitavad, et Eesti kliimavöötmes on sissehingatavatest allergeenidest enam levinud allergia kase, timuti ja puju õietolmu suhtes. Kask õitseb peamiselt kevadel, seega pärast maikuud kase õietolmu pärast muretsema ei pea. Kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond timut õitseb juunis ja juulis. Pärast juuli lõppu hakkab õitsema korvõieline umbrohi puju, mis õitseb septembri alguseni.

Kui kahtlustad, et sul võib olla õietolmu või putukamürgi allergia, võta ühendust perearsti või allergoloogiga.

29.07.2020 31.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto