Ingvar Pärnamäe: kaitsetööstus vajab kasvuruumi

Tellijale

Eesti kaitsetööstusel on, mille üle uhkust tunda. Sadakonna ettevõtte käive on praegu aastas ca 65 miljonit eurot, mis on suur edasiminek sektoris, mida kümmekond aastat tagasi Eestis praktiliselt veel polnudki.

Eesti Kaitsetööstuse Liit on seadnud sektori eesmärgiks 150 miljonit eurot ehk praegusest pea kaks korda rohkem käivet aastaks 2023. Seda ambitsioonikat eesmärki vaid kohaliku turu vajadustele keskendudes ei saavuta. Riigikaitses kui majandusharus edukalt toimetamiseks peab paratamatult pidevalt piiri taha vaatama – oma riigi kaitsevõime tagamisele keskendumine ei toida nii väikeses riigis lihtsalt ära.

Sama paratamatusega tuleb aga leppida ka riigi vaatenurgast – ilma riigi tasandil teiste riikidega tööstusalast koostööd tegemata ei suuda kaitsetööstus Eestis suureks kasvada.

Sageli arvatakse, et suurim teene, mida riik siinsetele ettevõtetele teha saab, on aidata neid tehinguni, kas olles ise tellija või toetades mõne eksporditehingu teostumist.

Aga tsiteerides endist riigipead – mis toonud on meid siia, see enam edasi ei vii. Lihtsad lahendused, mis toimisid eile, ei aita meid enam ega suuda viia kaitsetööstust järgmisele arengutasemele.

Mis on aga järgmine tasand? Minu silmis on Eesti kaitsetööstuse kõige tulusam väljavaade saada osaks pikaajaliselt toimivatest rahvusvahelistest kaitsetööstusettevõtete suhtevõrgustikest, mille heast toimimisest on huvitatud lisaks tööstustele endile ka nende päritoluriikide valitsus ja kaitsevägi. See on kõige kindlam viis saada Eesti ettevõtetele pikaajalisi lepinguid, mis tooks kaasa stabiilse rahavoo paljudeks aastateks. Sellisele vundamendile on võimalik hakata ehitama järgmist arendust, investeeringut, toodet, teenust ja kliendisuhet.