Erik Aru: kunst kui riiklik küsimus

  • Ajaloos on eraisikute kinnimakstav kunst midagi uut
  • Mandri-Euroopas saavad loomeinimesed enamasti raha riigilt
  • Eraettevõtete najal püsiv kultuurielu sai alguse Hollandist
Erik Aru. FOTO: SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Vahel ikka kerkib küsimus, kas ja mil määral peaks kultuuri rahastama riigieelarvest ning kas õige poleks see hoopis erasektori metseenide poolt kinni maksta. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Meenutame kasvõi telesarja «Jah, härra peaminister», mille ühes osas käib arutelu, miks peaks lihtne maksumaksja tasuma sellise kõrgseltskonna lõbu eest nagu ooper. Sellele küsimusele on üpris teravalt vastanud tänavune koroonakriis.

Eilses Postimehes ilmunud intervjuus nendib dirigent Paavo Järvi, et Ameerikas ja Inglismaal, kus orkestrid sõltuvad erakapitalist, on nende töö sisuliselt seiskunud ning peadirigendid istuvad kodus ja postitavad lugusid Instagrami. Senised helded sponsorid on oma lubadused üles öelnud. Mandri-Euroopas saavad orkestrandid enamasti raha riigilt või omavalitsuselt ja nii on nende põli praegu märksa hõlpsam. Kui tahta, et kultuur senisel kujul säiliks, siis läheb riiklikku raha vaja.

29.07.2020 31.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto