Juhtkiri: rahvusliku lennufirma saatus

  • Lennunduse taastumine kriisist võib tulla väga pikk
  • Eesti rahvuslikul lennufirmal on keeruline turul konkureerida
  • Riik võiks toetada hanke korras strateegilisi lennuliine
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Koroonapandeemia on põhjustanud ajaloo suurima mõõna lennunduses, kaugelt suurema kui see, mis järgnes 9/11 katastroofile. Toona võttis taastumine aega aasta, seekord räägitakse kahest kuni viiest aastast. Ja suure tõenäosusega võib koroona ohvriks langeda ka meie rahvuslik lennufirma.

Lennundussektori seiskumine on tingitud riikide otsusest sulgeda piirid ja katkestada lennuühendused, mitte otseselt tarbijakäitumisest. Ent isegi kui lennuühendused aja jooksul taastuvad, pole sugugi kindel, et reisijad soovivad lendamist jätkata sama innukalt, nagu nad tegid seda veel vahetult enne pandeemiat.

Esiteks muidugi hirm kitsas lennukis nakkust saada või oht jääda kuhugi lõksu, kui ootamatult halvenenud olukord tingib uued piirangud. Kõik see pärsib reisimist, eriti kui pole hädavajadust lennata tööasjus või tõsistel isiklikel põhjustel.

Teiseks on karantiin näidanud, et koosolekuid saab edukalt pidada distantsilt ja võita reisile kuluvat aega. Teadmine, et füüsiline kohalolu pole ilmtingimata vajalik, võib samuti lennunduse taastumist pidurdada. Sellele võib lisanduda soov vältida lendamist rohelistel motiividel. Näiteks Rootsis, kus fenomen nimega lennuhäbi väga­ laialt levis, kahanes lennujaamade külastuste arv aasta jooksul lausa neli protsenti.

Selles kontekstis tuleb mõelda, milline on Nordica saatus. Eesti rahvuslikul lennufirmal pole varem hästi läinud ja kriis ei tõota midagi head ka seekord. Varasemad lennundussektori kriisid on alati viinud pankrottide ja ülevõtmisteni.

Tänases Postimehes räägib lennunduse probleemidest Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi­ peadirektor Henrik Hololei. Ta tõdeb, et need, keda riik tugevalt toetab, kindlasti ka jätkavad, kuigi võibolla toimub lennundusturul järgneva 12 kuu jooksul ka teatud konsolideerumine.

Kaaluda tasuks lahendust, kus riik toetaks hanke korras Eestile strateegilisi lennuliine, mitte ei peaks ülal rahvuslikku lennufirmat, et neid liine teenindada.

Nordicale on küsitud riigiabi, nagu Air Balticulegi, ja kui ühele tuli positiivne otsus üsna kiiresti, on meie lennufirma riigiabi küsimus otsustamisel juba kaua. Arvestades, et Hololei ise Eesti rahvuslikul lennufirmal erilist mõtet ei näe, oleks positiivne otsus veidi üllatavgi.

Kindlasti asub Tallinn tugeva lennufirma arenguks ebasoodsamas kohas kui Riia, mistõttu tundub Air Balticu areng ja konsolideerumine Balti­ turul teatud mõttes loomulik areng, mille vastu on Eesti rahvuslikul lennufirmal raske võidelda. Samas on meie oma lennufirma arendamist peetud oluliseks, et tagada strateegilised ühendused suurte Euroopa keskustega, kuhu inimestel on vaja liikuda ärilistel või edasirännu põhjustel. Samas võiks küsida, kas meil on nende ühenduste ülalpidamiseks vaja oma lennufirmat.

Kaaluda tasuks lahendust, kus riik toetaks hanke korras Eestile strateegilisi lennuliine, mitte ei peaks ülal rahvuslikku lennufirmat, et neid liine teenindada. Siis saaks pakkumisi teha kõik sobivad lennuettevõtted ja lepingud võiksid olla tähtajalised, et võitja ei muutuks pikkamööda liiga mugavaks.

Arvestades seda, et umbes kolmandik maailma reisilennukeid seisab praegu jõude ja normaalse turu taastumine kestab veel kaua, võiks eeldada, et võimalused heade pakkumiste saamiseks on praegu soodsad, eeldusel, et piirid siiski tasapisi avanevad.

Seotud lood
29.07.2020 31.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto