Juuli algul sai Läti kätte 250 miljoni euro suuruse airBalticule mõeldud toetuse, hiljuti tuli teade, et Euroopa komisjon annab lõunanaabritele ka 19 miljonit, et nood saaksid turismisektorit ja ürituste korraldust turgutada.
Nordicale mõeldud 30-miljonilist toetust ootab Eesti aga siiamaani. Miks lätlased saavad, aga meie ei saa? On meil suhted Euroopa Komisjonis halvemad kui lõunanaabritel? Selle lükkab kindlalt ümber Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Hanna Hinrikus. «Suhted pole kindlasti halvad,» kinnitas ta. Pigem olevat asi selles, et protsessid ongi pikad ning paberimajandust omajagu. Lisaks küsitakse asjaosaliselt ka parandusi ja täpsustusi. Ning nagu on kevadest saadik öelnud kõik asjaosalised, prognoosib ka Hinrikus, et otsus loa kohta peaks tulema kohe-kohe. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Taavi Audo oli samuti lootusrikas ning lisas, et lennundus ongi üks keerulisemaid valdkondi, kuna toimib turutingimustel. «Kõigis sektorites ei ole riigiabiga nii keeruline,» selgitas Audo. «Näiteks raudteevallas on see täiesti tavapärane, et riigid doteerivad. See oli ka põhjuseks, miks Eesti Raudtee ja Operaili rahasüstid ei vaja Euroopa Komisjonilt riigiabi luba.»
