Sisukord
Arvamus
Postimees
31.07.2020
Eesti Klubitaja pani Tartu koroonakriisi keskmesse (25) Reinsalu: meie huvide konflikti ei käsitlenud (3) Eesti lühiuudised Hipilaager kolis Valgamaa metsade vahele Tõnis Mölder: trahv sõltugu sissetulekust Postitus peaministri Facebooki seinale läks vähihaigele naisele maksma töökoha (93) Majandus Majanduse lühiuudised Valitsus tõmbab Vesterbacka tunneliplaanile kriipsu peale (8) Pretsedent Eesti ärikinnisvaras: Porto Franco saab 40 miljonit (4) Eestlased hakkasid juunis priiskama (1) Välismaa Analüüs ⟩ Vägesid välja viies ei varja Trump vimma Merkeli vastu (20) Segadus wagnerlastega võib Valgevene valimised ära jätta (16) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Liitlastevaheline vastuolu pole hea (9) Meinhard Pulk: oma ajast ees. Halvas mõttes (12) Madis Vasser: lõpp põlevkivienergiale (10) Andres Käosaar: võta viiv ja mõtle Jaak Allik: piiritarast üle vaadates (100) Kultuur Peeru- ja peldikuhuumori renessanss Suve auk. Vana tark mees Sport Kanepi ja Kontaveit lõid platsi puhtaks, mehed valmistasid pettumuse (4) Rally Estonia on spordimaailma valvsa pilgu all PM HELSINGIS ⟩ Kaotuse anatoomia – miks oli korvpallikoondise häving Soome vastu tegelikult hea? (2) Tartu Haiguskolle ei too veel lisapiiranguid Kristel Kaljuvee: maskid valmis! Sirje Toomla: äh, va libe tatik Tartu ja Jõgeva maakonnas tuuritavad taas rändvargad Jõgevatreff tuleb tänavu teisiti Tartu lühiuudised Malevlased said käe valgeks ka maalri- ja ehitustöödel Arstid uurivad mehi pealaest jalatallani, ja ilma järjekorrata Noor sportlane läbis 26 päevaga ratta seljas pea 1700 kilomeetrit Majandusteadlasest joogaõpetaja Veronika Krassavina juhib inimeste meeli Põllumehe kaasa jälgib ilmateadet – millal mees koju tuleb? (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Toomla: äh, va libe tatik

2 min lugemist
Sirje Toomla FOTO: Margus Ansu

Sügis on ukse ees ja siin-seal pistavad metsa all nina samblast välja seenenupsud. Gurmaanid, korilased ja trendiinimesed kihutavad, korv käevangus, metsa poole seenele. Loodustundlikum inimene võibolla sooviks enne, kui seene jalalt maha lõikab, kukeseene või puravikuga kõnelusegi maha pidada, kuid küsimus on: kuidas ja mis keeles seda teha?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sõna «seen» on ise täitsa soomeugrilist päritolu, lätlasedki on selle oma keelde ilmselt meilt laenanud (läti k sēne). Samuti on omasõnad pilvik ja kogrits, mille tõi kirjakeelde Johannes Veski murdekeelest. Paljud tänapäeval laiemalt tuntud söögiseente nimetused oleme laenanud naabritelt ning rahvapäraseid seenenimetusi on meil vähe võrreldes näiteks seenelembeste slaavi rahvastega. Veel 1930. aastate lõpus kurdetakse leheveergudel, et rahvas teab vaid riiskat, pilvikut ja kärbseseent, ülejäänud on kõik tatikad ehk lihtsalt seened.

Paljude lemmikust, kaunist kollasest kukeseenest aimub vene mõju (петушок, петух – kukk). Samuti pole meil oma sõnu jätkunud, et anda nimi puravikule (боровик – kivipuravik) ja riisikale (рыжик – kuuseriisikas). Isegi kena, kuid mürgise (punase) kärbseseene nimetamise puhul oleme järginud paljude indoeuroopa rahvaste traditsiooni, mille järgi on arvatud, et sellega saab kärbseid tappa (мухомор, Fliegenpilz, fly agaric; муха, Fliege, fly – kärbes). Murretes on laene veelgi rohkem, näiteks valnuk (волнушка, kaseriisikas), maslänka (маслёнок, tatik) jt. Peenemate seente, nagu mürkli ja sirmiku nimetuse oleme laenanud aga sakslastelt (alamsaksa murchel, saksa Schirmling).

30.07.2020 01.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto