Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
06.08.2020
Eesti Eesti lühiuudised Lutsar soovitab asendada välismaalaste karantiininõude piiril testimisega (11) Koroonaga on kokku puutunud arvatust kümme korda rohkem inimesi (1) Narva kommunistide nimed peaaegu alistatud Kartulisaak tuleb sama heitlik nagu ilm Metsa vaarikale! Välismaa Beiruti õudust saanuks vältida (4) Välismaa lühiuudised Prantsuse eliitüksuslasi kahtlustatakse mõrvaplaanis (1) Arvamus Juhtkiri: valmistume viiruse levikuks (5) Mihkel Kunnus: Kivisaare-jahi saak (22) Kalev Kallemets: rohepöörde hind (10) Maria Rahamägi: värsket verd koolidesse (9) Andres Herkel: inimene ja meediahiiud (7) 6. august 1940: eesriie langeb (6) Omanike Keskliit: riik näitab eraomanikele mälestiste kaitsel halba eeskuju Kultuur Kataloonia kuraator: Olev Subbi on minu jaoks isiklik (1) Vastukarvapai Subbi loomingule Väga-väga halb päev ühe mehe elus Suve auk. Koroonaviirus tappis ajakirja ehk jäägem nostalgiliseks! Sport Spordi lühiuudised Arsenaliga karikavõitu tähistanud Hein: võtsin emotsionaalselt kaasa kõik, mis sealt võtta oli Kergejõustikukohtunike raske elu: tee, mis sa teed, keegi ikka kobiseb* Maa Elu Piimatootmine käib juba kolmandat kuud alla omahinna (6) Lambakasvatuses on ärevad ajad, loomade arv aina kahaneb (1) Puidu parem kasutamine on tuleviku võti Romantiline Rannatee viib hubasesse suvekohvikusse ja liblikamajja Jüri Raidla: Üha enam inimesi on leidmas teed tagasi juurte juurde Kõrgrõhk­konnad ja äike Naistemantel passib ka salatisse Haisev lutiklill aitab pärssida allergiat ja kasvajaid Rebastel kasvavad vutid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lambakasvatuses on ärevad ajad, loomade arv aina kahaneb

5 min lugemist
Statistikaameti andmeil oli lambaid ja kitsi Eestis möödunud aasta lõpu seisuga 74 400 ja nende arv on viimasel viiel aastal vähenenud. FOTO: Marko Saarm/Sakala

Praegu on käes suurem lammaste reisimise aeg, sest kevadtalvel sündinud loomad on saanud turustamisküpseks. Euroopa turule sõidab Eestist aastas 10 000 lammast või õigemini talle, kes lähevad seal enamasti nuumale.

Ehkki lambapidamine tundub pealtnäha lihtne ja armas, kuid tegelikult on palju probleeme, millest jagusaamine nõuab oskajat kätt ja muidugi investeeringuid. Nii ongi lammaste arv aina kahanemas. Statistikaameti andmeil oli lambaid ja kitsi Eestis möödunud aasta lõpu seisuga 74 400 ja see arv on kukkunud vähemalt viimased viis aastat. Võrreldes 2018. aastaga oli vähenemine viis protsenti, kuid võrreldes aastaga 2015 lausa 18 protsenti. Lambakasvatuse hiilgeaegadel, sada aastat tagasi, mahtus meie karjamaadele kosuma kümme korda rohkem ehk üle 700 000 lamba.

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse esimees Urmas Aava ütles, et ajad lambakasvatuses on ärevad. „Loomade arvukus väheneb mitmendat aastat. Eestis on 1800 lambakasvatajat, kes on PRIAs arvel, kuid neist pooled on alla kümne lamba pidajad ehk neil on lammas pigem muruniitja ja lemmikloom,” rääkis Aava. „Ilmselt on asi seotud ka toetustega. Toetused on mitu kordi muutunud ja paraku on just viimase aja muudatused olnud pigem toetuste vähendamise suunas. Näiteks kui varem maksti toetust n-ö ebasoodsate piirkondade ja karjatamise eest, siis enam seda ei maksta.”

Urmas Aava tõdeb, et kui lambakasvataja tahaks saada Eesti keskmist palka, peaks loomi olema vähemalt 300. FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Aava, kelle lambakarjas on umbes 80 looma, ütles, et toetused on lambapidajale väga tähtsad. Millisest loomade arvust algab aga lambakasvatuse tasuvuse piir, on tema sõnul keeruline välja tuua. „See on igal kasvatajal erinev ja sõltub sellest, kui palju töid saab ta oma jõududega ära teha. Näiteks kas on olemas masinapark, maa lammaste karjatamiseks või tuleb neid rentida. Kui on sada lammast, siis arvestades Eesti keskmist poegimist 1,4–1,5, saad 150 talle. Välismaale müües makstakse keskmiselt 70 eurot tükist. Seega ei tule lammaste müügist ka mitte ühe inimese miinimumpalka välja. Kui tahaksid saada Eesti keskmist palka, peaks loomi olema vähemalt 300. Selge, et kui pindalatoetusi ja mahekasvatajatele täiendavaid toetusi ei makstaks, oleks see ala rahaliselt üsna küsitav. Väiksematel kasvatajatel on muidugi teistsugused motivaatorid. Lammas hoiab maad korras, saab kasvatada liha oma perele.”

Kiskjanuhtlus

Hundid murravad igal aastal Eestis sadu lambaid. Palju pahandust Pärnu- ja Läänemaa rannakarjamaadel teevad ka šaakalid. Aava kahtlustab, et ilves on hakanud tema karjast matti võtma, sest keegi murrab loomi ja sööb neist vaid pehmemaid palasid. Nii toimib just ilves. „Šaakalid murravad mereäärsetel karjamaadel tallesid. Karjatan ka ise poollooduslikul karjamaal ja näen, kui raske on loomi kiskjate eest kaitsta. Olen hakanud nendele karjamaadele alternatiivi otsima, sest emotsionaalne pool on ka oluline – üldse pole tore tegeleda korjustega.”

Muidugi saab kiskjate eest lambaid kaitsta, kuid igal meetodil on oma puudused. Võib ehitada kiskjakindla aia, aga see on kallis ja igale poole ei saagi kindlat aeda rajada. On kasvatajaid, kes kasutavad edukalt karjakaitsekoeri, aga koer vajab treeningut ja tegelemist ning mitte igast kutsikast ei sirgu karjale kaitsjat. On ka variant lambad ööseks lauta ajada, aga siis tekib parasiitide probleem.

Heitlik turg

Aava ütles, et juba mitu aastat on lambakasvatajad harjunud, et elusloomi saab müüa välismaale. Euroopa turule sõidab Eestist aastas 10 000 lammast või õigemini talle, elusana. „Nad lähevad enamasti nuumale, mis tähendab, et tegelikult liigub lisandväärtus Eestist välja,” märkis Aava. Praegu ongi suurem lammaste reisimise aeg käes, sest kevadtalvel sündinud loomad on saanud turustamisküpseks. Seda osa lambaärist kevadine koroonaseisak ei puudutanud.

„Kui on sada lammast, siis arvestades Eesti keskmist poegimist 1,4–1,5, saad 150 talle. Välismaale müües makstakse keskmiselt 70 eurot tükist. Seega ei tule lammaste müügist ka mitte ühe inimese miinimumpalka välja.”

1

Küll aga on kõvasti kannatanud restoraniäri. Nimelt jõuab Eestis kasvanud lambaliha mingil määral ka meie restoranidesse, kuigi nii mõnigi restoran ostab lambalihatükid hoopis hulgilaost ja mitte kasvataja käest. „Kui restoran soovib saada nädalas sada lambakaela või teatud hulka lambakarreesid, siis kasvatajal on kohe küsimus – mida teha ülejäänud lihaga. Just seetõttu on restoranil lihtsam osta vajalikud tükid hulgilaost,” rääkis Aava. „Ka poelettidele kohalik lambaliha naljalt ei jõua. Ilmselt on küsimus ka hinnas – Eesti tarbija on väga hinnatundlik, ta ostab pigem sealiha, mitte hulga kallimat lambaliha. Samas usun, et kõigil, kes lambalihast lugu peavad, on olemas n-ö oma lambakasvataja, kes neid lihaga varustab.”

Kui PRIAlt märgistatakse aastas natuke üle 30 000 lamba, siis turustamise mõttes jaguneb see arv kolmeks: 10 000 lammast läheb eksporti, 10 000 tapetakse tapamajades ja 10 000 kodudes n-ö oma tarbeks. „Tapamajade nõuded on lihtsustumas ja loodame, et see võimaldab lihtsamini korraldada liha turustamist,” lisas Aava. „Nagu näha, pole lambakasvatuses midagi roosilist ja kindlasti pole nii, et kevadel lased lambad karjamaale ja sügisel ongi sul lihavaru olemas. Loomadega tuleb tegeleda, nad tahavad süüa, parasiitide teema on tõsine ning murdmised ka.”

Orienteerus siseturule ümber

Kui veel viis aastat tagasi müüs lambaid kasvatav Tuuma talu kõik lambad välismaale, siis nüüd on ekspordil kriips peal ja talu orienteerus täielikult Eesti turule. Tuuma talu peremees Ants Schmidt ütles, et muudatuse põhjus on muidugi hind – Euroopas kestis kolm aastat madalseis ja kaua sa jaksad seda kannatada. Ka on talu kari vähenenud. Aastas müüb talu 400–500 talle peamiselt Tallinna turgudel. „Lambaliha ostavad põhiliselt venelased ja juudid, oleme saanud väga palju kliente juurde,” lausus Schmidt. „Turul käib aktiivne müük, aga liha peab kogu aeg pakkuda olema. Sellepärast ongi meil sätitud poegimine jaanuari ja aprilli.”

Tuuma talus on lambaid peetud kakskümmend aastat. Karjas oli vahepeal ka tuhat looma, mida Ants ja abikaasa Sirje kahekesi majandasid. „Lambakasvatuses ongi nii, et kui saad ise kõigega hakkama, siis majandab ära küll. Näiteks Sirje vastutab paberimajanduse eest, aga saab hakkama ka lammastele sünnitusabi andmisega. Muidugi peab omal olema maad. Siis elab lammastega ära. Tõsi, rabad tööd teha 24/7,” rääkis Schmidt. „Ega sellist suurt asja enam katki jätta ei saa. Eks lootus on ka tütrepoja peal, kes Olustveres põllumajandust õpib ning meie juures juba kõiksugu töid teeb.”

Eesti talled konkureerivad Iirimaalt pärit määgijatega

Põllumajandusloomadega kaupleva Baltic Vianco OÜ juhataja Janek Mustmaa kõneles, et Eesti lambakasvatajatele Euroopa turul mingit hinnaalandust ei tehta – konkureerida tuleb nii tugeva lambamüüja nagu Iirimaaga. „Kvaliteedilt ei ole meie kaup üle, transpordikulu on ka suur. Nõnda tekibki küsimus, kas meie kasvatajal on mõtet sinna müüa,” ütles Mustmaa. „Iirimaalt ostetakse koormate viisi lambaid, seal on lambakasvatus pikaajaliste traditsioonidega. Meie saame konkureerida vaid odavama hinnaga.”

Praegu ongi käes lammaste reisihooaeg, kus kevadised talled sõidavad Euroopasse. Enamasti on sihtkohad Holland, Belgia ja Prantsusmaa ning reeglina lähevad talled veel nuuma peale. Koroonakevad lambamüüki mõjutanud pole, küll aga sõltub lambalihaturg suuresti moslemite pühadest.

Mustmaa ütles, et Eesti lambaliha kvaliteet läheb aasta-aastalt paremaks. „Loodame, et saame edaspidi lambaliha eest paremat hinda küsida.” Veiseliha kohta on näide olemas – projekti Baltic Grassland Beef raames eksporditakse Eestis tapetud veised Šveitsi restoranidesse. „Kui suudame kasvatada ja müüa restoranikvaliteedis veiseliha, peaks see ka lambaga olema võimalik. Tagasiside Eesti veiseliha kohta on positiivne.”

Koroonakevad lammaste eksporti ei mõjutanud. „Lammaste müügis on keeruline midagi ennustada. On õrn lootus, et Brexit mõjub meie lambakasvatajatele soodsalt ehk loomade hinnad natuke tõusevad.”

Seotud lood
05.08.2020 07.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto