Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
06.08.2020
Eesti Eesti lühiuudised Lutsar soovitab asendada välismaalaste karantiininõude piiril testimisega (11) Koroonaga on kokku puutunud arvatust kümme korda rohkem inimesi (1) Narva kommunistide nimed peaaegu alistatud Kartulisaak tuleb sama heitlik nagu ilm Metsa vaarikale! Välismaa Beiruti õudust saanuks vältida (4) Välismaa lühiuudised Prantsuse eliitüksuslasi kahtlustatakse mõrvaplaanis (1) Arvamus Juhtkiri: valmistume viiruse levikuks (5) Mihkel Kunnus: Kivisaare-jahi saak (22) Kalev Kallemets: rohepöörde hind (10) Maria Rahamägi: värsket verd koolidesse (9) Andres Herkel: inimene ja meediahiiud (7) 6. august 1940: eesriie langeb (6) Omanike Keskliit: riik näitab eraomanikele mälestiste kaitsel halba eeskuju Kultuur Kataloonia kuraator: Olev Subbi on minu jaoks isiklik (1) Vastukarvapai Subbi loomingule Väga-väga halb päev ühe mehe elus Suve auk. Koroonaviirus tappis ajakirja ehk jäägem nostalgiliseks! Sport Spordi lühiuudised Arsenaliga karikavõitu tähistanud Hein: võtsin emotsionaalselt kaasa kõik, mis sealt võtta oli Kergejõustikukohtunike raske elu: tee, mis sa teed, keegi ikka kobiseb* Maa Elu Piimatootmine käib juba kolmandat kuud alla omahinna (6) Lambakasvatuses on ärevad ajad, loomade arv aina kahaneb (1) Puidu parem kasutamine on tuleviku võti Romantiline Rannatee viib hubasesse suvekohvikusse ja liblikamajja Jüri Raidla: Üha enam inimesi on leidmas teed tagasi juurte juurde Kõrgrõhk­konnad ja äike Naistemantel passib ka salatisse Haisev lutiklill aitab pärssida allergiat ja kasvajaid Rebastel kasvavad vutid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Naistemantel passib ka salatisse

3 min lugemist
Kortslehte võime kohata parkides ja oma otsekui kokkuvolditud lehtrikujuliste lehtedega pakub see rõõmu koduaiaski. FOTO: Sille Annuk/Tartu Postimees

Väikeste haldjate taimeks nimetatud kortslehte võib Eestis suvel näha niitudel, võsastikes, kraavikallastel ja teeäärtes. See on nõnda tavaline taimeke, et näib uskumatu, et talle maagilist jõudu on omistatud. Kuid on usutud, et hommikused kortslehele kogunevad kastepiisad kannavad võluväge. Keskajal nimetati seda taevaveeks ja sellest püüdsid alkeemikud valmistada kulda.

Väikeste haldjate taimeks nimetatud kortslehte võib Eestis suvel näha niitudel, võsastikes, kraavikallastel ja teeäärtes. See on nõnda tavaline taimeke, et näib uskumatu, et talle maagilist jõudu on omistatud.

Kuid on usutud, et hommikused kortslehele kogunevad kastepiisad kannavad võluväge. Keskajal nimetati seda taevaveeks ja sellest püüdsid alkeemikud valmistada kulda.

Tüdrukud pesid sellega nägu, olles kindlad, et silmad saavad selgeks ning noorus jääb püsima. Tänapäeval olevat see komme näiteks Šveitsis vägagi levinud: daamid koguvad silmapesuveeks just kortslehele kogunenud vett, olgu või tilkhaaval. Ning šampoonidesse ja kreemidesse on seda taime lisatud.

Mitmes mõttes naistetaim

Maist septembrini õitseva taime õitel suuremat ilu ei ole: need on rohekad, pole neil eriliselt huvitavat välimust, meelitavat lõhna ega nektarit, nii et putukad nende vastu huvi ei tunne. Inimesed küll. Ravimtaimena kasutataksegi selle roosõieliste sugukonda kuuluva rohttaime kogu ülemist osa, mitte ainult õisikuid.

Kortsleht tuleb appi naistehaiguste korral. Siis on hea juua temast tehtud teed. Leida võib üleskirjutisi, kus on nimetatud korratut ja valulikku kuupuhastust. Jook olla abiliseks ka põletike vastu, ent vanarahvas teadis, et sel juhul peab see olema korjatud enne jaanipäeva ja puhta koha pealt. Ka valutava hamba peal hoiti kortsleheteed.

Rasedale naisele soovitati seda juua, siis olevat sünnitus kerge. Üleminekuea vaevusi peletavat see jook ka.

Viib vistrikud ja värskendab silmad

Sooviti lahtistada röga, kippus kehvenema mälu või oldi end rasket tööd tehes venitatud – appi tuli kortslehetee.

Lihtne kortslehekeeduvesi aga aitavat vistrikute vastu. Üleväsinud silmi on soovitatud loputada kortselehetõmmisega: poolteist supilusikatäit ürti tuleks üle valada klaasitäie keeva veega ja lasta vedelikul neli tundi tõmmata. Pärast kurnamist on tõhus silmaloputusvesi valmis.

Naistemantel, üheksaväeline, pasarohi, üheksavägine, luutõverohi – kortslehe rahvapärased nimetused annavad aimu, mis tõbede vastu ta astub. Nõnda pidavat ta aitama veel verejooksu peatada, veresooni ahendada, mao ja soolte talitlust parandada, düsenteeriat peletada, kehvveresust, kopsutuberkuloosi ja reumatismi tõrjuda.

Kõige parem on korjata kortslehe lehti koos õitega ja kuivatada neid koos. Võib küll noppida ainult lehti, kuid mitte ainult õisi, kuna nois pole piisavalt ravitoimet.

Kimbuks seotud taimeosad tuleks viia kuivama õhurikkasse valguse eest kaitstud kohta. Kuivanud on taim piisavalt, kui leherood painutades hoopis katki prõksatavad. Siis on aeg need tumedasse klaaspurki laduda, ent säilitada neid üle kahe aasta ei tohiks.

Kortsleht sünnib süüagi

Norra köögis armastatakse kortslehte ja Venemaal seda näiteks hapendatakse. Meilgi on noort mahlakat taime salatisse hakitud või muna ja riivsaiaga paneeritud. Kastmetesse ja putrudesse passib see samuti. Teadma peaks, et liigrohke tarvitamine võib taime tanniinisisalduse tõttu tekitada kõhukinnisust.

Seda üheksavägist taimekest võime kohata ka parkides ning oma otsekui kokkuvolditud lehtrikujuliste lehtedega pakub ta rõõmu koduaiaski. Niiskes varjulises kohas on taimed lopsakad ja kaunid. Inglise konservatiivse kindlapiirilise aiatüübi cottage garden’i juures on kortsleht kohustuslik asukas. Aeda, kus teda pole, ei peeta Inglismaal harilikult täiuslikuks. Kuna taime elujõud ületab aga naabrite oma mitmekordselt, võib taimeke rohke isekülviga muutuda aias tülikaks umbrohuks.

Kommentaar

Marju Kõivupuu. FOTO: Erakogu

Marju Kõivupuu

folklorist, TLÜ vanemteadur

Lapsepõlves aitas mul taimi määrata, õigupoolest küll leida nende eestikeelseid nimesid 1937. aastal ilmunud Jaan Läätse „Kodumaa ravimtaimed”. Võrukeelse lapsena teadsin, et seda muinasjutuliste lehtedega taime, kust hommikuti või vihma järel võis leida suuri veepisaraid, millest said usutavasti kosutust murueide tütred ja piibeleheneitsid, kutsuti kortshainaks. See tundus kuidagi solvav – hain oli kõik roheline, millel polnud silmatorkavaid õisi ja mille koht oli lehmasõimes või seakünas. Et ta kuulub roosõieliste sugukonda, on paljudele üllatus – roosõieliste seas tundub ta tõepoolest nagu Tuhkatriinu.

Ent rahvapäraseid nimetusi on tal rohkelt: krookleht, kurruleht, kurduskuub, pisaratelill, pisarateleht, kasteleht, kastekausid, kasterohi, vihmalill, müristamiserohi, rabanduserohi, kollatõberohi jne.

Keskajal oldi nimelt üsna kindlad, et hommikune kastepiisk lehel omab maagilist toimet, sest temasse on kogunenud kortslehe parimad raviomadused. Neid veetilku kasutati ka afrodisiaakumina ja võlujookides. Kortslehe lehed on üheksa- kuni üheteisthõlmised – ka see on põhjus, miks taime peeti väekaks juba muistsetes kõrgkultuurides. Teadupoolest sisaldab number 9 ehk 3 × 3 erilist maagilist väge.

Seotud lood
05.08.2020 07.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto