Kalev Kallemets: rohepöörde hind

Kalev Kallemets. FOTO: Tairo Lutter

Läbimõtlemata kliimaneutraalsuse maksab kinni tarbija, kirjutab Fermi Energia juhatuse liige Kalev Kallemets, PhD.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Euroopa Liit on ennast viimastel aastatel kindlalt positsioneerinud kliimateemade eestkõnelejana. Riikide ühendus, millele pandi alus söe- ja teraseliidu loomisega ning mis oma tänapäevase majandusliku heaolu saavutas suuresti tööstusrevolutsiooniga kaasnenud hüppelise fossiilkütuste tarbimise kasvuga, on liikumas uute väärtuste poole, ja õigusega, sest kliima soojenemine on ümberlükkamatult tohutu probleem inimkonnale. Kurssi kliimaneutraalsuse suunas ei kõiguta ELi juhtide retoorikas ka maailmamajandust räsiv koroonapandeemia – Euroopa võimukoridorides valitseb suur entusiasm, et just roheline taastumine on see, mis toob majandusedu.

Mündi teisel küljel varitsevad aga hoomamatult suured summad, mida on tarvis investeerida ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks. 2030. aasta eesmärkide puhul hindab Euroopa Komisjon, et vaja on täiendavat 2,6 triljonit eurot investeeringutena rohelistesse tehnoloogiatesse. Arvestades lisaks lugematuid toetusskeeme ning muid instrumente, mis tagavad vajaliku tootlikkuse muidu turul konkurentsis alla jäävatele taastuvtehnoloogiatele, näeme, et rohepöörde hind on ühiskonnale ja majandusele äärmiselt kõrge. Heidutav on Saksamaa näide – populistliku eesmärgi tõttu loobuda tuumaenergiast ning asendada see taastuvenergia ja gaasi põletamisega maksavad eratarbijad nüüd ja palju aastaid tulevikus kinni tohutuid subsiidiumeid ja võrguinvesteeringuid. Elektri hind koos toetuste ja maksudega on Euroopa kõrgeim – 2019. aastal üle 300 euro/MWh.

05.08.2020 07.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto