Pandeemia tegi investoritest spekulandid

Osa noori kasutas ära märtsikuist börside järsku kukkumist, et odavalt oma esimesed positsioonid soetada. FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Investori ja kaupleja peamine erinevus on see, kui pikalt aktsia portfellis püsib. Tänavune kriis tegi aina rohkematest investoritest kauplejad, kirjutab Reuters. Nimelt lühenes alates koroonakriisist oluliselt aktsia eluiga investori kontol: kui veel eelmise aasta lõpus hindasid analüütikud USA aktsiate keskmiseks hoidmise ajaks 8,5 kuud, siis juuniks oli see aeg lühenenud 5,5 kuule. Tõsi, see suund ei ole midagi uut: aktsiate hoidmise aeg lüheneb juba aastakümneid, aga praegune kriis lühendas seda veelgi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Siin on mitu põhjust. Esiteks aitas kauplemissoovile kaasa aktsiate kevadine kiire langus ja paljude aktsiate ülikiire taastumine. Kui inimene on harjunud, et aktsia kerkib aastaga ehk kümme protsenti, ja näeb, kuidas sama tootluse saab kätte paari kuuga, siis tekib kiiremini soov väärtpaber maha müüa.

Lisaks aitas kauplemisihale kaasa segane olukord majanduses – iga päev võib tulla uudiseid, mis senist investeerimisstrateegiat ümber kujundama sunnivad. 2008. aasta kriisi ajal toimus aktsiaturul sama. Samuti pani kriis investorid muretsema: ajal, mil raha hoiustel põleb, aga elu on ebakindel, püüti kiirelt tõusval turul raharongile hüpata. Kui kinnisvara osta ei jõua, siis mõnekümne euroga saab aktsiaid ikka portfelli soetada.

07.08.2020 10.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto