Sisukord
Arvamus
Tänane leht
08.08.2020
Eesti Suurõnnetus Eestis eeldaks saatuslike apsude jada (13) Eesti lühiuudised Tuhandeid tonne plahvatavat väetist Tallinna rinnal (20) Taevast langemata jäänud rootslaste lipp (1) Russalka ristmiku kiiruskaamerad pandi tööle Laagna tee kihutajad jäeti vahi alla Majandus Ehitusturul toimus teises kvartalis suur nihe (1) Pandeemia tegi investoritest spekulandid (3) Välismaa Tuuleveskitega võitlev südi naine Kuidas Valgevene diktaator oma positsiooni kindlustab (11) Arvamus Tuuleveskitega võitlev südi naine Diplomaadi sõnad (5) Kuningas pages riigist Koroonaohjeldaja Juhtkiri: õnnetus sosistab tulles (2) Aimar Altosaar: sambala-la-la (8) Päeva karikatuur (1) Sport Spordi lühiuudised Karl Mihkel Elleri kolumn: koroonavari kahel Eesti rallivõistlusel Ralliportaali peatoimetaja: soomlased tegid õige otsuse, eestlased seisavad MM-etappi korraldades silmitsi suure ohuga (10) SUUR INTERVJUU ⟩ Soome korvpalli «hea diktaator» Henrik Dettmann: oleme palju õppinud ka eestlastelt Hispaania meistriga koostööd pikendanud Raieste: leping oli meeldiv üllatus Kergejõustikusuve tipphetk: kui kaugele hüppab Balta ja kas salapärane Kanter teeb taas Kupperile tuule alla? Merendus Paadimootorite Mercedeste tootmine lõpetati päevapealt Merenduse lühiuudised Arter Mihhail Lotman: Maine seisukohalt on just parempoolse erakonnaga liitumine patt (33) Kirgedetorm imekauni Missis Estonia selja taga 18-aastane, kes ei tohi paljastada tsunfti saladusi (4) Kristina Herodes: Litsid ja lollid (4) Seiklused rattateel nr 10 Paras aeg olla Pärnus või Põlvamaal Läbi bürokraatia kadalipu inimtühjale Kreetale Suvikõrvitsaõied, suvine kodugurmee Luksusmaastur! Ei, see on siiski mootorratas. Sõiduproov Triumph Tigeriga Kolmveerand sajandit tuumarelva (1) Paljastav bikiinimood Eestist külvab suudlusi ja põnevust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: õnnetus sosistab tulles

2 min lugemist
  • Beiruti õnnetus paneb mõtlema Eesti olukorra peale
  • Eestis on seitse ammooniumnitraati hoiustavat ettevõtet
  • Õnnetuste vältimiseks peab rangelt eeskirju järgima
Vaade õhust Beiruti sadamale, kus 4. augusti õhtul plahvatas teadaolevalt 2750 tonni ammooniumnitraati. Õhku lennanud laohoone kohal haigutas eile sügav kraater, selle kõrval asunud teraviljasilo hävines täielikult. FOTO: AFP/SCANPIX

Suure katastroofi järel inimesed ikka küsivad iseendalt ja teistelt asjaosalistelt, kuidas selline õnnetus sai ikkagi juhtuda ning kas me tõesti ei saanud selle ennetamiseks midagi varem ära teha. Samuti on inimlikult mõistetav, et seejuures otsitakse ka süüdlast. Sageli taandub probleemi algpõhjus mitmete korduvate vigade esinemisele või lihtsalt lohakusele.

Beiruti sadamas toimus sadade hukkunutega õnnetus, mis sai alguse suure koguse ammooniumnitraadi plahvatamisest. Ei saa märkimata jätta, et lisaks inimohvritele jäi kodutuks hinnanguliselt 300 000 inimest. Kui selline asi juhtuks Eesti pealinnas, siis on päris õudne ette kujutada apokalüptilist vaatepilti, kus nii paljud elanikud jääksid õnnetuse korral ilma eluasemeta. Meid aga päästab asjaolu, et Tallinna asustustihedus on tunduvalt hõredam kui 1,8 miljoni elanikuga Beirutis.

Sellised õnnetusjuhtumid maailmas panevad küsima, kui turvaliselt võime ennast koduses Eestis tunda ning missugused ettevaatusabinõud on meil kasutusele võetud kõige mustemate stsenaariumide vältimiseks.

Tänases Postimehes saab lugeja tutvuda tehniliste lahendustega, mida kasutavad plahvatusohtlikke aineid käitlevad ja hoiustavad Eesti ettevõtted, et tagada võimalikult kõrge ohutusetase. Meil on teadaolevalt seitse ettevõtet, millel on luba hoiustada ammooniumnitraati. Neist kolm kuuluvad A-kategooriasse ehk neil on luba käidelda ammooniumnitraati sisaldavat väetist mahus rohkem kui 10 000 tonni.

 

JUHTmõte

Kõik sellised näited, kus mängus on inimlik eksimus või lohakas suhtumine kokkulepitud reeglite täitmisesse, panevad mõtlema, kui õhukesel jääl me eneselegi märkamata teinekord viibime.

Täpsustuseks olgu öeldud, et Beiruti sadamas väetiseterminalis plahvatas 2750 tonni ammooniumnitraati. Sealse õnnetuseni viis sulaselge saamatus, et mitte öelda ametkondlik vilistamine kõige elementaarsematele turvanõuetele. Liibanoni peaministri Hassan ­Diabi sõnul hoiti tonnide viisi plahvatusohtlikku ainet kuus aastat laos, kus ei rakendatud mingisuguseid ennetusmeetmeid.

Nii räige lohakus Eesti kontrolli- ja järelevalvesüsteemis ilmselt läbi ei läheks. Päästeamet teeb regulaarseid kontrolle ohtlikke kemikaale käitlevatele ettevõtetele. Samuti aitavad inimlikku eksimust vältida temperatuuri­andurid ja kaitseklapid.

Ent turvalisus kestab nii kaua, kui suudetakse järgida Eesti ja Euroopa Liidu kehtestatud reegleid. Keegi ei saa ilmselt sajaprotsendiliselt kinnitada ega ümber lükata, et ka kõige väiksem järeleandmine siseturvalisuses ei võiks halbade asjade kokkulangemisel põhjustada enneolematut kahju.

Meie lähiajaloos on olnud üks selline õnnetusjuhtum, mis sai alguse just nimelt eeskirjade jämedast rikkumisest. Viis aastat tagasi läks põlema Silmeti haruldasi metalle käitlev tootmishoone, mille tagajärjel paiskus õhku mürgist suitsu ja tahma. Toona ei olnud palju abi ka kõrgtehnoloogilistest seadmetest, mis pidanuks ohust varakult märku andma.

Kõik sellised näited, kus mängus on inimlik eksimus või lohakas suhtumine kokkulepitud reeglite täitmisesse, panevad mõtlema, kui õhukesel jääl me eneselegi märkamata teinekord viibime.

Selleks, et pealtnäha ebatõenäolised õnnetusjuhtumid ei saaks tulevikus toimuda, on vaja järjepidevalt olla nõudlik tööeeskirjade täitmisel. Määramatus jääb alati alles, kuid vähemasti saame öelda, et oleme endast olenevalt teinud kõik, mis vähegi meie võimuses.

Seotud lood
07.08.2020 10.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto