R, 9.12.2022

«Eesti on ju e-riik. Kuidas siis nii läks?»

Loora-Elisabet Lomp
«Eesti on ju e-riik. Kuidas siis nii läks?»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 19
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: Madis Veltman

Pakistanlased Assad Hussain ja Syed Muhammad Hassan, iraanlane Farid Fakharzadeh ja peterburlanna Aljona kuuluvad Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist väljajääjate nimekirja. Nad tahtsid tulla õppima maailma ühte parimasse digiriiki, kuid tuleb välja, et Eesti polegi nii võimas digimaa.

Assad Hussain on hariduselt tarkvara arhitekt, kes elab ja töötab Araabia Ühendemiraatides. Tal on naine ja lasteaiaealine laps. «Ma kibelesin juba ammu magistriõppesse minema, lisaks tahtsin õppida e-riigi tehnoloogia ja teenuse kohta,» selgitas mees, kuidas ta jõudis Tallinna Tehnikaülikoolini (TTÜ).

Samasugust eriala saaks Hussain õppida näiteks Saksamaal ja Taanis, kuid talle sai määravaks see, et Eesti asub Euroopa digieliidis kõrgemal kohal kui need kaks riiki. «Eelmisel aastal tõmbaski Eesti minu tähelepanu sellega, et olete e-riigina niivõrd võimas, samuti on see mu eriala,» märkis ta.

Tallinna Tehnikaülikooli vestibüül.
Tallinna Tehnikaülikooli vestibüül. Foto: Madis Veltman

Hussain rääkis abikaasaga läbi: kas selline asi oleks üldse mõeldav – kolida kuhugi Eestisse? Pakistanlasel läks oma motivatsioonikirjaga nii hästi, et ta sai TTÜsse sisse, ja seda stipendiumiga. «Märtsis tuli koroona ja ülikool saatis suhteliselt tihti ka kirju stiilis, et kõik on korras ja saate oma õpinguid jätkata. Kui te ei saa Eestisse kohale tulla, siis oleme teiega kaks kuud e-õppel,» kirjeldas ta, märkides, et selliseid kirju tuli juuli alguseni. Ülikoolilt korduvalt kinnitusi saanud mees otsustas oma lapsele Tallinnas lasteaiakoha otsida, ühega said juba peaaegu kõik jutud aetud ja mureks jäi veel korteri otsimine. Samuti olid tervele perele 1500 euro eest aegsasti ostetud piletid Türki, et sealt edasi Eestisse lennata.

Soov õppida just Eestis

Sellest sügisest TTÜ mehhatroonikaloengutesse jõuda lootnud Hussaini kaasmaalane Syed Muhammad Hassan käis Eestis 2014. aastal. «Olin vaimustuses riigist, mis sai alles 30 aastat tagasi iseseisvaks, kuid mille areng on olnud müstiliselt kiire. Muidugi tõmbas ka e-riik mind ligi,» meenutas ta. «Alates 2015. aastast olen valmistunud sisseastumiseks, kuid eri aegadel on perekondlikud asjad minu unistusele vahele seganud.»

Alates 2015. aastast olen valmistunud sisseastumiseks, kuid perekondlikud asjad on minu unistusele vahele seganud.

Syed Muhammad Hassan

Ometi suutis Hassan eelolevaks õppeaastaks TTÜsse kandideerimisavalduse saata, kirjutas kuus kuud motivatsioonikirja ning pääses ka vastuvõtuintervjuule, mis läks tema sõnul väga hästi. «Seejärel sain ülikooli sisse ning siis tuli teade, et olen lausa stipendiumit väärt. See oli minu elu kõige õnnelikum päev,» kinnitas ta.

Venemaal Peterburis elav fotograaf Aljona (nimi tema palvel muudetud – toim) oli üks mitmest tudengist, kes pelgas oma lugu pärisnimega rääkida, kuna kartis, et Tallinna Ülikool paneb võib-olla tema õppimissoovile tulevikus käe ette. Ent kõigest järjekorras.

TLÜ võttis Aljona vastu 12. juunil. «Ma armastan Tallinna kogu südamest, olen siin väga palju kordi käinud ning kuuluda TLÜ nimekirja on mulle au,» põhjendas ta, miks valis õpinguteks just Eesti pealinna. Kuid asi ei olnud lihtsalt ülikoolis, vaid ka selles, et Tallinnas elab Aljona südamekaaslane, kes saab ülikooli tulla alles järgmisel aastal.

Nimelt rendib Aljona soomlasest poiss-sõber Tallinnas korterit, nii et elukoha otsinguid naine ette võtma ei pidanud. Samas pidi ta aga otsima võimalust, kuidas Eestisse pääseda – Peterburi ja Eesti vahel pole liiklust taastatud. «Leppisin ühe autojuhiga kokku, et ta sõidutab mu piirile, Eesti poolel oleks mind juba oodanud mu noormees oma autoga,» rääkis ta.

Ülikoolide korduv kinnitus

Iraanlane Farid Fakharzadeh kandideeris Aljonaga samasse kõrgkooli. Ta nägi terve aasta vaeva, et Eestisse saada, ja panustas ainult Tallinna Ülikoolile. 25. juunil sai ta ülikoolilt kirja, kus tal paluti tasu esimese semestri eest 15. juuliks ära maksta. «See kiri näitas selgelt ära, et kui ma juba ära maksan, siis olen oodatud Tallinna,» ütles Fakharzadeh, kes tasuski arve. Sedasama tegi peterburlanna Aljona.

Ka TTÜ ei andnud Pakistanist pärit meestele mingilgi moel märku, et nendega enam ei arvestata. «Vastupidi, sisseastumisest alates on ülikool meile kinnitanud, et koroonaviirus ei muuda asja isegi siis, kui tuleb teine laine,» oli Hassan nördinud. Assad Hussain lisas, et ta sai eelmise kuu alguses kirja, et teda oodatakse endiselt TTÜsse.

Tartu Ülikool ootab rohkem kui poolt tuhandet välisüliõpilast

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensingu sõnul on ülikooli tänavu vastu võetud üle 500 välisüliõpilase. Kuna õpingud kestavad kuni kolm aastat, ei tundu ülikoolile, et tudengitele oleks kahenädalane eneseisolatsioon ebarealistlik pingutus. Kool on valmis sügisel alustama ka e-õppega. «Kõige rohkem oleme välisüliõpilasi vastu võtnud loodusteaduste ja tehnoloogia bakalaureuseõppesse. Magistriõppes on suurim välisüliõpilastest vastuvõetute arv matemaatilise majandusteaduse, informaatika ning innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise õppekaval,» lisas Tensing.

6. juulil avas Eesti valitsus piirid töö- ja õpirändeks, viimast ka kolmandatest riikidest. TLÜ tulevased tudengid pärisid kirja teel koolilt, millal nad saavad lõpliku kinnitava dokumendi, mispeale ülikool vastas, et sellega läheb veel aega. 22. juulil võttis TTÜ senat vastu otsuse, et esimesse ja teise astmesse ei võeta üldjuhul vastu tudengikandidaate riikidest, mille nakatunute suht­arv on suurem kui 16 inimest või kui selle riigi kohta puudub usaldusväärne koroonastatistika ja seal on kõrge viiruse leviku oht. 28. juulil loobus ka TLÜ kolmandatest riikidest tulevatest välistudengitest.

«Ma olen viis aastat sellest (õpingutest just Eestis – toim) unistanud. Te olete ju e-riik. Kuidas nii? Miks ei võimaldata distantsilt loengutes osaleda?» pahandas Hassan. «Nad oleksid võinud vihjeid jagada juba varem, mitte pidevalt öelda, kuidas nad meid ootavad.»

Ka TLÜ tudengid on meeleheitel, sest digiriigi kuvand, mis neid magnetina Eesti poole tõmbas, sai lõhutud. Kõik tudengid toovad esimese koroonalaine ajal haridusminister Mailis Repsi (Keskerakond) öeldut näiteks, kus kokkuvõttes saavad kõik kohalikud õppeasutused hakkama kaugõppega ning seda ei peaks ka sügisel kartma. Endiselt müüb Eesti oma digitaalseid haridusvõimeid brändiga Education Nation välismaale.

TTÜ seisab võrdsuse eest

Nii Tallinna Tehnikaülikool kui ka Tallinna Ülikool pakkusid kompromissina, et loos rääkivad tudengid alustavad neil õpinguid järgmisel aastal.

Miks ei saa TTÜ välistudengitele pakkuda e-loenguid, kuni koroona pinged muutuvad väiksemaks?

TTÜ õppeosakonna juhataja Betra Leesmenti sõnul on nende ülikool teiste Eesti ülikoolidega võrreldes teistsugune, kuna insener-tehnilised erialad nõuavad ka praktilisi teadmisi, eeldades suures osas laboritöid, harjutustunde ja praktikume. «Õpetades sügissemestril vaid e-õppes, oleksime seadnud väga ebamugavasse olukorda meie oma Eesti tudengid, kes igatsevad pärast möödunud digiõppe kevadet väga naasta reaalsesse õpikeskkonda,» selgitas ta.

Ka ei oleks aus õpilaste õppetöö erinevus. Näiteks ei ole võrdne olukord, kus osa tudengeid teeb Eestis laboris tööd päris seadmetega, teises riigis asuv tudeng aga peab praktikumi sooritama oma kodus teoreetiliselt. Kodus praktilisi töid teoreetiliselt õppivatel tudengitel jääb paratamatult osa õppekava õpiväljundeid saavutamata, ent seda ei saa ülikool lubada.

«Tehnikaülikooli insenerid on hinnatud just omandatud praktiliste ja teoreetiliste teadmiste sidususe põhjal,» märkis Leesment.

Tallinna Ülikooli kahe aasta tagune avaaktus.
Tallinna Ülikooli kahe aasta tagune avaaktus. Foto: Joakim Klementi

TLÜ pakub juuli keskpaigast e-õpet välistudengitele, kellel ei ole võimalik Eestisse tulla, järgmistel õppekavadel: digitaalsed õpimängud (MSc), inimese ja arvuti interaktsioon (MSc); õigusteadus (BA), interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused – Artes Liberales (BA), poliitika ja valitsemine (BA), inimõigused digitaalses ühiskonnas (MA), rahvusvahelised suhted (MA) ning sotsiaalne ettevõtlus (MA). Ent nendes õppekavades, kus TLÜ ei ava kaugõpet, pakutakse tudengitele samasugust lahendust, nagu pakub TTÜ: olete juba ülikoolis sees, aga alustate järgmisel aastal.

Assad Hussaini hinnangul ei ole ka TTÜ pakutav lahendus (mõni loeng justkui avatud ülikoolis) tegelik lahendus, kuna paari online-loengut aastas ei saa võrdsustada järjepideva e-õppega.

Kuidas on võimalik, et ülikool, kelle õppekavad on osaliselt ka välistudengitele keskendunud, ei suuda mitte midagi tagada?

Assad Hussain

«Kuidas on võimalik, et ülikool, kelle õppekavad on osaliselt ka välistudengitele keskendunud, ei suuda mitte midagi tagada? Ma olen perekonnainimene, mu unistus on Tallinnas õppida, kuid ma ei saa tagada, et vahepealse aasta jooksul ei muutu mul perekonnas midagi ning saan järgmisel õppeaastal tulla,» lausus ta.

Õppeasutuse otsustada

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand toonitas, et riik ei ole keelanud välisüliõpilaste vastuvõttu, kuid kõrgkoolidele on jäetud õigus otsustada, kas ja kuidas suudetakse tagada teiste õppijate ja töötajate ning laiemalt kogu Eesti elanikkonna turvalisus.

Indrek Reimand
Indrek Reimand Foto: Madis Veltman

«Kui ülikoolid on hinnanud oma võimalusi ja tulnud järeldusele, et nad ei suuda tekkinud keerulises olukorras tagada õppejõudude, olemasolevate ning uute üliõpilaste turvalisust ja õppetöö kvaliteeti, siis on see nende õigus,» vastas ministeeriumiametnik küsimusele, kuidas selgitasid kaks ülikooli, et nad ei lähe kolmandate riikide välistudengitega e-õppe peale paariks kuuks, kuni koroonaviirus taandub.

«Kõrgkoolid koos õppejõududega on kõige pädevamad otsustama, millises vormis on neil võimalik pakkuda kvaliteetset ja rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgharidust, meile teadaolevalt pakuvad mõlemad koolid (TTÜ ja TLÜ – toim) teatud mahus ka e-õpet,» märkis Reimand.

EBS võtab vastu kõik välistudengid

Estonian Business Schooli (EBS) akadeemiline prorektor Maarja Murumägi ütles, et ülikool võtab septembrist vastu kõik välisüliõpilased. Kuna välisüliõpilastele kehtivad erinevad nõuded sõltuvalt riigi nakatumiskoefitsiendist, on ülikool õpilasi nendest juba teavitanud ning enne Eestisse saabumist tuleb välisüliõpilasel allkirjaga kinnitada, et ta on tutvunud ja nõustub kehtivate nõuetega.

Maarja Murumägi
Maarja Murumägi Foto: EBS

«EBS pakub oma välistudengitele tuge elukoha, transpordi ja testimise korraldamisel. Pakume välisüliõpilastele võimalust osaleda esimestel nädalatel loengutes online-formaadis,» sõnas Murumägi. «Võimaliku teise koroonalaine puhul on sarnaselt esimese lainega tudengitel võimalus osaleda online-loengutes.»

Kokku on praeguse seisuga EBSi kraadiõppesse oodata 160 kraaditudengit, kellest 79 on pärit kolmandatest riikidest. EBSi õpingutega on välistudengeid liitumas peamiselt Soomest, Kasahstanist, Venemaalt, Ukrainast ja Türgist.

«Augustis toimub ka vastuvõtt, mistõttu on oodata Soome tudengite arvelt kraadiõppesse asuvate tudengite arvu kasvu,» lausus akadeemiline prorektor.

Märksõnad
Tagasi üles