Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
13.08.2020
Eesti Maskiga või maskita? Eesti riik veel sundust ei sea (7) Eesti lühiuudised Ilves hakkab koroonapandeemiale otsima IT-lahendusi (1) Tallinn läheneb Tartule Sakkov: mittesõdimine on hullem kui sõdimine (9) Sarikelm saadeti kolmeks aastaks vangi Merisk ei hooli sisemaal pakutavast Majandus Põllumeestele valmistab muret šampanja meeletu ülejääk (21) Majanduse lühiuudised Eksporti kasvatas ka kütusemüük Saudi Araabiasse (1) Välismaa Biden valis kogenud lahingukaaslase (5) Välismaa lühiuudised President Lukašenka sõdib oma rahvaga (38) Valgevenelased trotsivad saatust (31) Arvamus Juhtkiri: maskivabadus ja maskivastutus (1) Aleksei Lotman: naftaajastu peab lõppema (5) Helir-Valdor Seeder: Eesti on Isamaa nägu (41) Peg Putt: puidu põletamine süvendab kliimamuutust (17) Juhan Madis Pukk: kuhu liigub majandus, kui müük seisab? (4) Kultuur Heal unel mitu nägu: Kris Lemsalu ja Kyp Malone‘i ühine maailmaloome Armastuseks on iga koht õige Sport Spordi lühiuudised Terviseamet sundis Eesti tippratturid isolatsiooni, koondis kaalub kodusest suurvõistlusest loobumist (2) Kriisa lendab vaatamata hooaja alguse edasilükkumisele homme Arizonasse: kõigepealt üritan sealse eluga kohaneda Terviseamet Lõuna-Eesti rallist: kui riskid on maandatud, võib üritus toimuda Veerandtund WRC-autos ehk Kuidas Eller kehastus kaardilugejaks Reis Automatka võimalikkusest Euroopas Maa Elu Silotegu sujub seni hästi Proovipäev: kas kontoritöötaja saaks lüpsiplatsil hakkama (1) Küsime spetsialistilt: mida kujutab endast amooniumnitraat Mitte keegi ei küsinudki toetust apla teeteo vastu võitlemiseks (1) Kutsekooli kohtadele käib tihe rebimine Lahemaad ei peagi ühe päevaga ära avastama Vähipüügil läheb söödana käiku seamaks ja kanakael Spagettkõrvits – kausitäis spagette kõva koore sees Võõrkakar vallutab peenramaa Tomatite värvumist saab kiirendada Ärajäänud suvepeod andsid kantrifestivalile oodatud artistid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lõunast tuleb ohtlik ilm

2 min lugemist
Lõunatsüklonid seostuvad külmal poolaastal väga keeruliste ja raskete ilmaoludega.  FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Suvi on kulgenud küll rahulikumalt, küll tormilisemalt ja jõudnud juba poole peale. Juuli teises pooles alanud ritsikate kõristamine andis märku suve küpsusest. Ilmavallas võivad mõnikord tooni anda lõunatsüklonid, mida seostatakse ohtliku ilmaga.

Mis on lõunatsüklon? Kõige lihtsama määratluse järgi on see tsüklon (madalrõhkkond), mis tuleb lõunakaartest, lõunapoolkeral tuleb analoogne põhjatsüklon põhjast. Seega kannab selline tsüklon endaga väiksematelt laiustelt pärit soojust suurematele laiustele.

On ka keerukamaid definitsioone. Näiteks Kaupo Mändla on oma töödes kasutanud Eesti kontekstis definitsiooni: „Madalrõhkkond, mis tekib kaugel lõuna pool lähistroopilistel laiustel Vahemere, Musta ja Kaspia mere kohal ning liigub üldsuunas põhja poole, mõjutades Eesti ilmastikku. Tekkepunkt lõuna pool 47° põhjalaiust ja nullmeridiaanist ida pool.” Koordinaadid on määratluses toodud praktilistel põhjustel, et töö maht ei paisuks liiga suureks. Tegelikult võib lõunatsüklon tekkida ka näiteks 50ndatel laiustel, kui sinna ulatub troopiline õhumass, ja pärast tekkimist liigub põhjakaarde, kuid siiski harvem ja sedagi valdavalt soojal poolaastal.

Lõunatsüklonid seostuvad külmal poolaastal keeruliste ja raskete ilmaoludega, mis mõjutavad oluliselt inimtegevust. Näiteks liikluses peame olema valmis, et suur tuisk jätab meid lumevangi, halb nähtavus sunnib autojuhte vähendama kiirust ning teedel valitsev jäite ja kiilasjää oht osutub karmiks proovi­kiviks isegi neile, kes käivad spetsiaalselt jäärajal ekstreemoludes hakkamasaamist harjutamas.

Soojal poolaastal seostuvad lõunatsüklonid paduvihmade ja kuumalainetega olenevalt sellest, kustpoolt see meist möödub. Kui lõunatsüklon suundub Rootsi, siis jäävad Eesti ja seda ümbritsevad alad soojalainesse (kuni 34 °C võimalik) ning võib esineda ohtlikku äikest ja räägitud on ka tornaadoohust. Kui aga lõunatsüklon liigub mööda Venemaa lääneserva põhja, on Eestis väga jahe ja sajune ilm, ning otse üle liikumisel võib tulla paduvihma ja tekkida üleujutusi.

Mõni lõunatsüklon on aga väheaktiivne ja nõrguke ega too midagi märkimisväärset kaasa. Kaugemalt mööduv lõunatsüklon ei pruugi ilma mõjutada, ainult tuule suund muutub ja taevasse võib ilmuda kõrge õhuke pilveloor koos halodega.

Kokkuvõttes võivad lõunatsüklonid küll tuua väga ebameeldivat või ohtlikku ilma, aga mitte alati.

Ilm muutub soojemaks ja kuivemaks. Õhutemperatuur tõuseb nädala aja jooksul 22–27 kraadini ja rannailmad jätkuvad. See siiski ei ole vananaistesuvi, mis saab olla siis, kui pärissuvi on lõppenud ehk septembri lõpus või oktoobris, kui tuleb mõnepäevane soojade päikeseliste ilmade periood. Kuna õhuvool on lõunakaartest, ei ole välistatud, et Kesk-Euroopast või Vahemere äärest tuleb ka mõni lõunatsüklon. Praegu on sellest veel vara rääkida, kuid elame, näeme.

Seotud lood
12.08.2020 14.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto